Kehtiv seadus ja riiklik õppekava nägid ette, et kes tänavu septembriks kolme suunda avada ei suuda, ei tohiks gümnaasiumina jätkata. Nüüd tegi riigikogu kultuurikomisjon ministeeriumile ülesandeks suundade nõue uuest PGS-i eelnõust välja visata.

"Kolme õppesuuna nõue ei täida eesmärki ja õpilaste valikuvõimalus tuleks tagada teiste meetoditega," põhjendas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas, kelle sõnul olid seda meelt nii omavalitsused, koolidirektorid kui ka õpilaste esindajad.

Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Epp Rebase sõnul pole teada, kui paljud gümnaasiumid on praeguseks kolme õppesuuna nõude täitnud, kuid eeldatavasti on paljud sellega lõpukorral. Seaduse muutumisele vaatamata pole see tema hinnangul olnud tühi töö. "Isegi kui mõni kool otsustab nüüd õppesuundadest loobuda, tuleb valikaineid seaduse kohaselt õpilastele kindlasti pakkuda," ütles Rebane. Samuti jäävad praegused suunad alles riigigümnaasiumidesse.

Koolijuhid on nõude kaotamise poolt, ent mitmeid neist nörritavad haridusvaldkonnas tehtavad äkkotsused. Juba 2010. aastal räägiti kuluaarides, et suundade nõue on vahend väikegümnaasiumide sulgemiseks, sest väheste õpilaste pealt laekuva pearahaga pole võimalik kolme suunda ülal pidada.
Allikas: BNS

Samal teemal: Koolielu lugude sari erinevatest õppesuundadest

• Õppesuund, mis annab elukutse
• Lihula gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava
• Kadrinast minnakse õppima insener-tehnilisi erialasid
• Norra keele oskajad on tööturul nõutud