toidukeemia, delix, ideelaat, eva tiitus-kajak, laura kallas... +toidukeemia, delix, ideelaat, eva tiitus-kajak, laura kallas... +toidukeemia, delix, ideelaat, eva tiitus-kajak, laura kallas, ingenious, maris paal, katsed -
Viimasel ajal räägitakse Eestis teaduspõhise majanduse arendamise vajalikkusest. Kuigi LTT ja tehnoloogiaainete tutvustamiseks on tehtud küllalt palju, jääb lastel puudu võimalusest kogeda, kus ja kellena õpitud teadmisi kasutada saab.
Nii on koolidele ja õpetajatele suureks toeks ettevõtted, kes tutvustavad oma igapäevast tööd ja erialasid, mis on seotud teaduse ja tehnoloogiaga, kirjutab projekti InGenious administraator Eva Tiitus-Kajak.
Maikuus toimunud Tiigrihüppe Ideelaadal osales Põltsamaa Felix, kus tootearendajana töötavad Laura Kallas ja Maris Paal viisid läbi erinevaid katseid. Varem on nad tutvustanud ettevõtte toidulaboris erinevaid praktilisi töid Põltsamaa gümnaasiumi õpilastele ja eelmisest aastast alates korraldanud ettevõttes ekskursioone.
Laura ja Marise sõnul oli Ideelaadal osalemine nende jaoks väga positiivne kogemus, kuna laste huvi Põltsamaa Felixi väljapaneku vastu oli väga suur – huvitav oli nii katsete käik kui ka toimimise põhjused. Laura Kallase sõnul ei olnud toidulaborist väljapoole tulek ja katsete korraldamine keerulised, kuid arvestada tuli iseärasustega, et kõiki katseid pole võimalik laua taga teha: „Kuna katseköögis on kõik vahendid omal kohal ja alati olemas, oli vaja väljasõiduks katsed läbi mõelda ja eelnevalt testida.“ Positiivsest kogemusest ajendatuna on nad valmis ka tulevikus kutsetele vastama ja võimalusel väljaspool toidulaborit katseid korraldama, et tutvustada oma tööd.
Tootearendajad peavad naiste sõnul igapäevase töö osana kursis olema päris paljude teemadega, alustades tootmisprotsessidest ja lõpetades turundusega. „Oluline on teada toorainete omadusi, kuidas miski käitub protsessis ja koos mõne teise ainega ning milline maitsekombinatsioon võiks tekkida,“ rääkis Kallas. Toidutehnoloogiat ja tootearendust saab õppida Tallinna Tehnikaülikoolis, kus nad mõlemad ka õppinud on.
Laura sõnul tekkis tal suurem huvi keemia vastu juba gümnaasiumis ning sealt edasi valis ta oma erialaks tootearenduse õppides ülikoolis toidutehnikat ja toidukeemiat. Maris avastas tootearendaja töökoha, kui võttis pärast kõrgkooli lõpetamist Põltsamaa Felixiga ühendust. Mõlema arvates on tootearendaja töö väga huvitav ja vaheldusrikas. Samuti usuvad Maris ja Laura, et koolide ja ettevõtete koostöö edendamine on perspektiivis kasulik ka ettevõtetele, näiteks võib tulevikus leevendada tehnoloogia valdkonna spetsialistide puudust: „Kuna paljud noored ei tea peale kooli, mida õppima minna, siis selline koostöö võib kindlasti olla heaks suunanäitajaks. Mida rohkem minnakse õppima tehnoloogilisi erialasid, seda lihtsam on ettevõtetel tulevikus värvata vajalike teadmiste ja oskustega inimesi.“
Felixi toidukeemia katsed Tiigrihüppe Ideelaadal. Pildistas Eva Tiitus-Kajak.
Eestis tegeletakse koolide ja ettevõtete vahelise koostöö arendamisega projekti InGenious raames, mis põhineb katusorganisatsioonide European Schoolneti ja European Round Table of Industrialists partnerlusel. InGeniouse eesmärgiks on suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia õppimise ning nendega seotud elukutsete vastu koostöös tööstusettevõtetega. Projektis osaleb 25 partnerit 15 riigist ja Eestis on projekti tegevuste koordinaator Digihariduse Innovatsioonikeskus Tiigrihüpe.
Suured tööstusettevõtted nagu Shell, Nokia, Microsoft, Volvo ja Phillips on töötanud välja oma valdkonnaga seotud õppematerjale ja –vahendeid, mida testitakse kokku 1000 klassis üle Euroopa. Eestist osalevad praktikate testimises 10 õpetajat koos oma klassidega. Pilootkoolide õpetajate roll on väga oluline, kuna nad annavad tagasidet, milliseid praktikaid on võimalik igapäevase õppetööga siduda, ja millised nii efektiivsed pole.
InGeniouse projektis ei osale ühtegi Eesti ettevõtet, kuid pilootkoolide õpetajate oleks Eesti ettevõtete loodud praktikate kasutamine ainetundides õpilastele väga motiveeriv. Tartu Kristliku põhikooli loodusainete õpetaja Marika Elleri arvates võib üheks eeliseks olla see, et Eesti ettevõtete praktikad on kättesaadavad eesti keeles ja seetõttu praktikate kasutamine õpilastele lihtsam. Lisaks oleks Eesti ettevõtete praktikatega töötamine abiks ka õpilastele karjäärivalikul, kuna see aitab tutvustada konkreetseid ettevõtteid tööandjana. Õpetaja Eller kasutaks selliseid praktikaid igapäevases õppetöös kindlasti.
Samal teemal: