Möödunud aasta olulisimaks tähiseks oli kahtlemata uue kutseõppeasutuse seaduse (KÕS) vastuvõtmine riigikogus ja selle tuules algatatud kutsehariduse korralduse ja õppekavade reform, kirjutab Toom SA Innove poolt väljaantavas Kutsehariduse uudiskirjas. Sellest tulenevalt on 2014. aasta peamiseks ülesandeks jätkata kutseõppeasutuse seaduses ja selle rakendusaktides sätestatud uuenduste rakendamist ning jõuda lõpule õppekavade reformiga. Õppekavade uuendamine on mastaapne protsess, mis puudutab iga õpetajat igas koolis. Uue KÕSi ja kutseharidusstandardi rakendamine eeldab paljuski senistest mõttemallidest loobumist ja see ei pruugi olla lihtne. Samuti on paratamatu, et uued asjad toovad kaasa ajutist segadust, kuid oleme omalt poolt püüdnud alati anda vastused  kõikidele koolidest tulevatele küsimustele uute regulatsioonide ja nende rakendamise kohta.

Lisaks õppekavade reformile on selle aasta tööplaanis rida muid olulisi arendusülesandeid, neist alljärgnevalt.

• Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 lõpparuande koostamine ning Elukestva õppe strateegia (EÕS) 2014-2020 raames kutsehariduse programmi koostamine. Kätte on jõudnud aeg teha kokkuvõtteid eelmise viie aasta jooksul tehtust ning kavandada uusi eesmärke. Kui senised valdkonna arengukavad on olnud kõikehõlmavad ehk seatud eesmärgid ja kavandatud meetmed on katnud praktiliselt kogu kutseharidusmaailma, siis lähtuvalt EÕSi ideoloogiast keskendub uus kutsehariduse programm enam prioriteetidele. Peamised murekohad kutsehariduses on jätkuvalt seotud õppe ja eriti just praktika kvaliteediga, väljalangevusega, õpetajate vähese järelkasvuga - just neile probleemidele pööratakse uue perioodi arengukavas enim tähelepanu.

• Tõukefondide 2014-2020 meetmete ettevalmistamine ja rakendamine. Uue tõukefondide perioodi vahendeid kasutatakse haridusvaldkonnas eelkõige EÕS 2014-2020 peaeesmärkide saavutamiseks. Kutsehariduse valdkonnas suunatakse enim Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid praktikakorralduse parendamiseks ja õpipoisiõppe laiendamiseks.
  
  
• Uue kutsehariduse rahastamismudeli ettevalmistamine ja rakendamine, kus senisest enam hakkab koolide rahastamist mõjutama tema tegevuse tulemuslikkus. Uus rahastamismudel on plaanis rakendada alates 2015. aastast.
  
  
• Eestikeelsele kutsekeskharidusõppele üleminek. Kutseõppeasutuse seaduse menetlemisel kuumaks teemaks kujunenud üleminek – aastaks 2020 peab kõigil kutsekeskhariduse õppekavadel vähemalt 60% õppest toimuma eesti keeles – hakkab rakenduma juba 2014/2015. õppeaastast, kui kõigile vene õppekeelega kutsekeskhariduse õpilastele hakatakse eesti keeles õpetama kohustuslikku karjääri planeerimise ja ettevõtlikkuse aluste moodulit.
  
  
• Kutseõppurite õppetoetuste süsteemi uuendamine. Senine kutseõppuritele tagatud toetusmeetmete pakett vajab uuendamist. Ajale on jalgu jäänud põhitoetuse suurus ning tervikuna on vajalik üle vaadata kõik õpilastele suunatud toetused. Kui muudatuste põhimõtted on ministeeriumis läbi töötatud, on kindlasti oluline need ka kutseõppeasutuste inimestega läbi arutada, et loodav toetuste pakett oleks kutseõppe õpilastele sobiv ja selle rakendamine sujuks tõrgeteta.   

Ülesannete loetelust nähtub, et just 2014. aastal pannakse paljuski alus sellele, milliseks kujunevad tööd ja tegemised lähiaastatel nii HTMis, Sihtasutuses Innove kui kutseõppeasutustes.

Lõpetuseks lisan, et uus toob kaasa muutusi ka HTMi struktuuris. Jaanuaris-veebruaris lahutatakse senine kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond kaheks eraldi osakonnaks ning osakonna senine juht Andres Pung alustas aasta alguses tööd Sihtasutuse Innove juhatuse liikmena. Uuel aastal peame hakkama saama ka Ene-Mall Vernik-Tuubelita, kes otsustas jätta igapäevase töö ministeeriumis ja rohkem puhata. Hea meel on siiski tõdeda, et ka oma uutes rollides jätkavad nii Andres kui Ene-Mall endiselt kutsehariduse paadis.

Soovin kõigile kutsehariduses tegutsejatele teguderohket 2014. aastat!

Samal teemal:

• Muistse käsitöö õpik valmis õpetajatöö kõrvalt
• Ametikoolituse osakaal hariduses kasvab
• Kutsehariduse teatmik aitab otsustada
• Nadja Haugas: kutsekoole hinnatakse kõrgelt, aga oma lapsele ei soovitata
• Kutsehariduse maine on tõusnud