Hiljaaegu oli mul suurepärane võimalus osaleda ettevõtmises, kus koguti teismelistelt infot, missugune roll on nende elus tehnoloogial ja kuidas nad seda kasutavad. Selle ettevõtmise tulemusena valmis ülimenukas VAT Teatri noortelavastus „Netis sündinud“.

Kuigi lavastus keskendus küll rohkem veebiturvalisusele, joonistus üha selgemalt kõigi projektipartnerite jaoks n-ö netis sündinute põlvkonna olemus koos hoiakute ja suhtlemistavadega.

Vaid üks sõrmelibistus külmal ekraanil ja õpilane on läinud mõtetega hoopis mujale: Facebooki postitust laikima, Instantchati või http://ask.fm kaudu emotsioonist teatama, pilti jagama Instagram'i jne. Sellistes tingimustes klassi ees seista, lugusid jutustada või valemipuru tahvlile kirjutada, on ebavõrdne võitlus tähelepanu eest. Selleks, et netis sündinuid õpetada, peavad ka klassiruumis olema teistsugused metoodikad ja õpetamisvõtted, rääkimata ruumipaigutusest ja sisustusest. Värskelt avanes mul võimalus külastada Inglismaal üldhariduskooli (Twickenham Academy), kus kogu kool, sealhulgas ka klassiruumid, olid avatud kontori stiilis ruumipaigutusega. Samas ruumipaigutus üksi muutust ei too, vaja on muutust õpetamises ja õppimises.

Lapsed vajavad veebis suunatud tuge, leiab Urve Mets. Foto: Stina Kase.

Ilmekas näide sellest oli ka tänavune Londonis peetud rahvusvaheline haridusmess BETT. Kui varasemalt on sellel messil olnud lai valik mitmesugust haridusse sobivat riistvara, siis seekord oli võtmesõnaks õppematerjali sisu ja õpetaja valmisolek muutusteks, et olla õpilastele pigem kaasteeliseks uute teadmiste ja oskuste omandamisel.

Õpetajameisterlikkuse uued küljed

Ainult arvutile ligipääsu võimaldamine ei too kaasa sügavaid ja kestvaid muutusi õpetamises ja õppimises. Hästi läbimõeldud kooli IT-taristul on kindlasti väga suur eelis, kuid pelgalt tehnoloogia olemasolu koolides palju iseenesest ei muuda. Kui vaadata enda ümber, siis tehnoloogiat on ka väljaspool kooli arvutiklassi päris palju. Vastus peab olema küsimusele, kuidas õpetaja selle tehnoloogia abil õppeprotsessi juhib ja kuidas see kõik õpilasi teadmiste ja oskuste omandamisel toetab. Siin on  õpetajal endal võimalik palju ära teha riiklikku programmi ootamata. 

Esimese sammuna võiks veebi toksida otsingusõna „haridustehnoloogia“ ning uurida lähemalt kolleegide kogemusi ja võimalusi. Samuti saab http://www.tagasikooli.ee vahendusel kutsuda külalisõpetajaks spetsialiste infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni sektorist, kes aitavad isiklikke kogemusi jagades ja tehnoloogiliste teadmiste abil ainetunni sisu „netis sündinutele“ lähemale tuua. Läbi http://www.startit.ee saab õpetaja suunata õpilased noortekeskustesse üle Eesti, näiteks 14. märsil toimus IT-öö, mille raames nii ettevõtjad kui tudengid viisid noorte seas läbi minikoolitusi ja õpetasid, kuidas taskus olevaid seadmeid õppetöös nutikamalt kasutada. Miks mitte ka ise järgmisel aastal kaasa lüüa?

Õpetaja saab toetuda ka BYOD (bring your own device, võta oma seade kaasa) lähenemisele, kuid taaskord on rõhk sellel, kuidas nutitelefoni õpilase taskus õpetamise raskes töös ära kasutada ka siis, kui endal vahendid lihtsamad. Tehnoloogia kasutus toob meid kohe internetiturvalisuse - tänase ülitõsise teema juurde. Sestap soovitan kõigil õpetajatel tutvuda Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvedamisel loodud õppematerjalidega.

Koos õpetajaga mäe tippu

Usun, et suur osa õpilasi on rohkem kui valmis neile omases tehnoloogilises keskkonnas õppima, nende jaoks ei ole vahet virtuaalse ja päriselu vahel - kõik see kokku ongi nende päriselu. Ja kool ning õpetaja on nende igapäevaelu üks osa, lihtsalt n-ö virutaalses reaalsuses on nad üksi, ilma eeskujude ja täiskasvanud juhendajata.

Samas on meil väga head eeldused uue õpikäsitluse rakendamiseks. Meie õpetajatel on olemas väga head erialased teadmised oma aine tundmises. Meie eesmärk võiks olla ühendada see uue õpikäsitlusega, mis võimaldab õpetajatel olla rohkem oma aines õpilasele juhendajaks-mentoriks, aidates õpilasel uusi teadmisi sügavamalt mõista ja seostada. IKT võimalused on siin suured ja nii õpetajat kui ka  õppijat toetavad. Lähenemine peab olema süsteemne, paralleelselt peab muutuma õpetajakoolitus, õppekavad ja -materjalid. Kõige tähtsam on aga õppemetoodika muutus, see on Eesti kooli võimalus hariduses hüppelise arengu elluviimisel.

Kui meenutan päevi, mil ise matemaatikaõpetajana klassi ette astusin, siis kasvõi ainult näitlikustamiseks on täna veebis materjale tohutult – videod, mudelid, animatsioonid jne.  Koostööd ja jagamist toetavad mitmesugused veebivahendid, uurimuslikku õpet on tehnoloogia toel võimalik korralda lihtsamalt kui kunagi varem, samuti leiab erisugusi koostöövõimalusi kolleegidega eri ainete omavahel lõimimiseks.

Ka matemaatikas võib olla kübaratrikiks hoopis mänguline animafilm, mille loomine ei olegi suur kunsttükk. Sellega tuleb hõlpsalt toime nii õpetaja kui õpilane.

Netis sündinud põlvkonnale võiks sobida „tagurpidi klassiruumi“ (flipped classroom) mudel, kus õpilane kodus valmistab ennast tunniks ette, tutvudes iseseisvalt uue materjaliga ning õppetundi kasutatakse õpetajast juhendaja suunamisel uute teadmiste analüüsimiseks, seostamiseks, probleemide lahendamiseks ja praktiliste kogemuste omandamiseks. Kas see võiks olla üks lahendus, kuidas me saame õpetajate suurepäraseid teadmisi arukamalt kasutada ja noori eelseisvaks tööeluks paremini ette valmistada? Selle mudeli rakendamine ei eelda ministeeriumipoolsete suurte reformide läbiviimist, sest iga üksik õpetaja saab seda metoodikat ise oma aines kasutada. Probleemile lahenduse otsimine, mille puhul tead, et vastus on olemas, on nagu mäetippu ronimine koos giidiga. On põnev, on veidi ohtlik, aga oled kindel, et jõuad tippu.

Noor vajab suunatud tuge

On oluline, et meie õpilased oleksid koolis hästi ette valmistatud, et hakkama saada modernses pidevalt muutuvas ja sageli raskeid valikuid langetada vajavas ühiskonnas. Selles maailmas domineerib tehnoloogia, e-oskused on tarvilikud igal erialal ning noored peavad olema suutelised kohanema muutuva elukeskkonnaga, mõistma erinevate tegevuste sisu ja tausta, aru saama ja interpreteerima ümbritsevat ning olema valmis vastu võtma otsuseid, mis võivad olla tulevikku muutvad. Tehnoloogiliste oskuste olemasolu tähtsusele viitab ka üle 30 Euroopa Liitu kuuluva riigi algatus „E-oskused tööelus“, millega soovitakse inimeste tähelepanu juhtida asjaolule, et tehnoloogiata ei arene lähitulevikus edasi ükski valdkond. Meie, eelkõige noorte, ettevalmistusest ehk kaasaegsetest oskusest tööturul toime tulla sõltub kogu meie riigi kaugem tulevik.

Kõik see eeldab olulist muutust õpetajakoolituses, nii taseme- kui ka täiendõppes. Ehk me  peaksime seadma üheks eesmärgiks, et 2018. aastaks on õpetajatel olemas ettevalmistus nn 1:1-le õpetamiseks (igale õpilasele on tagatud ligipääs seadmele mille abil saab olla ühenduses, infot koguda ja jagada ). Peamine on see, et tänane õppija, kes on harjunud toimetama sotsiaalvõrgustikes ja jagama enda loodut kogu maailmaga, oskaks kõike seda kasutada nii õppimises kui ka tulevases töös ning on oma olemuselt ennastjuhtiv loov õppija.

Urve Mets omandas õpetaja kutse matemaatika ja füüsika erialal ning töötas Tallinna 32. keskkoolis 10 aastat matemaatika- ja arvutiõpetajana. Praegu on Urve BCS Koolituse tegevjuht/juhataja ning modereerib ning viib ka ise läbi koolitusi (näit üldhariduskoolide koolijuhtidele suunatud IT strateegilise juhtimise koolitused, mille on läbinud üle 400 koolijuhtkonna liikme). 

Samal teemal:

• Noortelavastus „Netis sündinud“ nüüd veebis kättesaadav
• Virtuaalselt on ka päriselt
• Koolielu õppematerjalid internetiturvalisuse teemal
• Ümberpööratud klassiruum
• IKT-ettevõtteid oodatakse panustama Eesti haridusuuendustesse
• Õue m-õppima!
• iPad tunnis: võlu ja valu