Laura Kirss poliitikauuringute keskusest Praxis tutvustas uuringut „Muutuva tööturu väljakutsed kutseharidusele“, mille tellis riigikantselei koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning kaubandus- ja tööstuskojaga. Uuring viidi läbi kevadel 2013. 

Kuidas erasektor kutseharidust hindab

Laura Kirsi sõnul oli uuringu eesmärk välja selgitada, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad nüüdisaegse kutseharidusliku väljaõppe saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavale ning millised on tööandjate ootused Eesti kutseharidussüsteemi suhtes. Kõige tähtsam osa uuringust oli kutseharidusega töötajaid kasutavate ettevõtete seas tehtud küsitlus ja fookusrühmaintervjuud. Intervjuud toimusid valdkondades, kuhu on viimasel ajal kõige rohkem kutsekoolidest õpilasi tulnud: ehitus, metallitööstus, puidu- ja mööblitööstus, hankiv tööstus (maavarad, põllumajandus, jahindus, kalandus), autoteenindus, hotellindus. Küsiti ka koolide esindajate arvamust.

Tartu kutsehariduskeskuse ehituserialade õppeklassis. 

Uuringu tulemused näitavad, et mida tihedamat koostööd ettevõtted koolidega teevad, seda parem on nende ettevõtete arvamus kutseharidusest. Ettevõtjate peamine mure on kutseõppeasutustes õppivate noorte üldine vähene võimekus ja motiveeritus erialal õppida ja töötada. Koolide ja ettevõtete vahelise koostöö peamine probleem on osapoolte vähene algatusvõime.

Vastasid ettevõtted, kel praktikaga kogemust

Laura Kirss sõnas uuringust rääkides, et veebiküsimustik saadeti umbes 6000 ettevõttele, täidetud küsimustikke saadeti tagasi natuke üle 400. „Need olid ettevõtted, kes olid viimasel viiel aastal kutsekoolilõpetanuid tööle võtnud või kellel oli praktikakogemus. 71% vastanud ettevõtetest olid 10 kuni 90 töötajaga, ülejäänud suuremad. Kõige rohkem vastuseid tuli töötlevast tööstusest, järgnes kaubandus,“ rääkis Laura Kirss.

Kui paljud olid üldse pakkunud kutseõppeasutustele võimalust praktikat sooritada? Vastanutest kolmveerand, mida suurem ettevõte, seda rohkem olid praktikaga kokku puututud. Selgelt on praktika pakkumisel aktiivsemad ettevõtted, kes on tegevad esindusorganisatsioonides ehk siis oma töövaldkonnas aktiivsemad, tuleviku peale mõtlevad.

Küsiti ka, miks ei ole ettevõte praktikavõimalust pakkunud. Laura Kirsi sõnul oli siin valdav vastus, et õppijad ei ole praktika vastu nende ettevõttes huvi tundnud. Teise probleemina toodi välja, et ettevõtetel ei ole juhendamiseks aega. „On siiski tunda ka infopuudust. Kohati ei näe ettevõtted praktikast kasu. Positiivne on, et ühelgi vastajal ei olnud praktika korraldamisega negatiivset kogemust. Üks kümnest vastajast ütles, et praktika on ettevõtte jaoks kulukas, 14% väitis, et ettevõtte asukoht on selline, kuhu õpilasel on raske ligi pääseda,“ selgitas Laura Kirss.

Mis kasu on praktikast ettevõttele? Praktika on uute töötajate leidmise koht, seda arvasid 78% vastanud ettevõtetest. Aga vaadatakse asja ka laiemalt - öeldakse, et kompetentse tööjõu olemasolu Eestis on ettevõtte südameasi.

Kas praktikandile makstakse tasu? 43% vastanutest ütlesid, et tasu makstakse, kasvõi väikest. 35% ütlesid, et maksavad, kui töö on hästi tehtud.

Mida teine pool teeb?

„Põhimõtteliselt joonistus pilt, mis on selliste küsitluste puhul tavapärane – üldiselt endas vigu ei nähta, pigem muretsetakse, mida teine pool võiks paremini teha. Ettevõtjad kinnitasid, et praktikantidele pakutakse sobivaid tööülesandeid, on sobivad juhendajad, aga kehvem on see, mis toimub koolis – koolipoolsed juhendajad ei tunne huvi,“ rääkis Laura Kirss. Ettevõtjad näeksid ka meelsasti, et noortel silmad rohkem säraksid, et nad innustuksid sellest, mida praktikal teha saab. Teine pool on, kui praktikant ütleb, et ta ei saagi praktikal teha sellist tööd, nagu koolis õppis, siis ongi motivatsiooniga halvasti.

Tartu kutsehariduskeskuse juukusri eriala õppeklassis. 

Mured valdkonniti

Uuring tõi välja ka konkreetsemad mured erinevatest sektoritest. Autoteeninduse ettevõtete puhul on tublimad ettevõtted koondunud suurematesse keskustesse, seetõttu on võimalused praktika sooritamiseks väljaspool suuremaid linnu nigelad. Rõhutati heade spetsialistide konkurentsikartust: juhendaja ei taha välja koolitada noort, kes võib tema asemel tulla. Praktikante on raske leida vähematraktiivsetele erialadele nagu näiteks veoautode remont.

Metallitööstuses on nõuded töö kvaliteedile nii suured ja vastutustase nii kõrge, et praktikandile on keeruline reaalseid tööülesandeid leida. Vaja on näidisülesandeid, mis aga nõuavad aega ja ressurssi.

29. märtsil Tallinnas toimunud konverentsi „Praktiliselt praktikast“ korraldas SA Innove kutsehariduse agentuur ja konverentsi rahastas Euroopa Sotsiaalfond. Konverentsil astusid üles Eesti ja välismaa praktikakogemust omavad noored, haridus- ja teadusministeeriumi ning kutseõppeasutuste esindajad, Tööandjate Keskliit, Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur ja poliitikauuringute keskus Praxis. Lisaks jagasid oma kogemust Šveitsi ja Soome haridusspetsialistid.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Praktiliselt praktikast
• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Aasta kutseõpetaja: nii suurt au ei oodanud
• Kutsehariduse teatmik aitab otsustada