Koolituse jooksul tehtud projektid olid sisult seinast-seina: alates lihtsast ajaveebist, lõpetades e-tulemusvestlustega. Sekka mahtus ka koolitusminuteid õpetajatele, digitaalne õppenõukogu, digitaalne hääletus, WiFi-võrgu väljaehitamine, tahvelarvutite kasutuselevõtt, nutiseadmete põhjalik tundmaõppimine ja palju muud.

Foto: Heikki Eljas. Panoraamvaade seminaripaigast.

„Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“ on üks osa HITSA Innovatsioonikeskuse terviklikust koolitusprogrammist „Digiajastu haridusjuht“. Koolitus selgitas, millised on digiajastu nõudmised ja kuidas peab olema korraldatud õpetamine ja õppimine haridusasutuses, et tänane õppija homses ühiskonnas edukalt toime tuleks. Iga kool leidis just talle sobivad lahendused: meeskond kaardistas vähemalt ühe õppeprotsessi puudutava muutuse, mis hiljem siis ka ellu rakendati. Koolituse rõhuasetus oligi just sellel, kuidas muutus ellu viia ja seatud eesmärgini jõuda.“Kool on digikodanikuks kasvamise koht. Vaja on muutust õppimise kultuuris, mitte riistvaras,“ sõnas HITSA Innovatsioonikeskuse juht Ene Koitla seminaril osalenutele.

Koolide ettekandeid oli huvitav kuulata. Kindlasti saadi üksteiselt veelgi ideid, mida oma koolis rakendada. Koolituse jooksul pidas iga kool blogi, kus projekti sammud ja tulemused, rõõmud ja mured kenasti kirjas. Siinkohal kolm näidet.

Vaata ka seminaril tehtud intervjuusid valminud projektidest: ülevaate saate Põltsamaa lasteaia Mari ajaveebist; Krabi ja Varstu kooli IKT-koolitustest õpetajatele ja Laulasmaa kooli tahvelarvutite projektist.

Keila kooli projekt

Keila kool otsustas iga-aastased tulemusvestlused õpetajatega elektroonilisse vormi viia. Tehnoloogiline baas on koolil hea, idee tekitas koolipere seas diskussiooni ja mõttetalgud juhtkonna ning IT-tugiisiku vahel olid tulemuslikud. Aprilli keskpaigaks valmis aastavestluste digitaalse kausta esimene versioon, mais tutvustati seda juba õpetajatele. Küsimusi tekitas andmete turvalisus, plusspoolelt märgiti, et mõtted-arvamused-kommentaarid on nähtavad ka järgmistel aastatel. Kogumikus on olemas nii õpetaja kui juhtkonna vaade. Käsitlus on õpetajatele lihtne ja arusaadav. Õpetaja saab küsimustikku täita ja tagasisidet anda talle sobival ajal; juhtkond näeb, kes on küsimustikuga lõpetanud, kes veel täitmisega tegeleb.

Heleni kooli projekt

Tallinna Heleni kool valis lihtsa, aga väga konkreetse projekti: digitaalne hääletus. Miks? Sest kõik töötajad saavad osaleda otsustamisprotsessis, seda ka siis, kui koosolekul ei viibi; hääletuse saab käima lükata juba enne koosolekut, koosolek jääb aruteludeks; hääletus on anonüümne. Esimene katsetus, kus küsiti, kas juunikuu ilm tuleb vihmane (jah/ei), ebaõnnestus osalejate vähesuse tõttu. Kui sama küsimus suunati kõigile Heleni kooli töötajatele, läks juba paremini. Leiti, et digihääletust tuleb rohkem töötajatele tutvustada. Ja kui oli vaja õppenõukoguks kõigile sobiv aeg leida, siis kasutati digihääletust juba edukalt.

Tilsi põhikooli projekt

Hoopis teise tee valis aga Tilsi põhikool, kus projekti tulemusena sooviti õpetajate suhtumist muuta, et nad julgemalt tunnis digivahendeid ja interneti võimalusi kasutaksid. Projekti tutvustati kooli arenduskogus ja õpetajate töökoosolekul. Tehti küsitlus õpilaste seas, kus selgus, et peaaegu sajal protsendil on kodus arvuti ja internetiühendus. Seega veebipõhine õppimine toimiks igati. Sellest lähtuvalt tutvustaski kooli õppealajuhataja ja arvutiõpetaja õpetajatele õpiobjekte ja -keskkondi, julgustas ja toetas nende katsetamisel. Mai lõpus jagasid õpetajad oma kogemust. Direktor Endrik Pikksaare sõnul peabki ta kõige tähtsamaks suhtumise muutust. „Hetkel on kujunenud seltskond, kes kasutab mitmeid digiõpiobjekte ja ülejäänud on aru saanud, et nende kasutamine on saanud osaks loomulikust igapäevaelust. Vastuvõitlemist enam ei taju, küll aga suuremat teadlikkust,“ sõnas koolijuht.

Koolide projekte tutvustame veel järgmistes artiklites.

Fotod ja intervjuud: Madli Leikop. Kaamera ja videomontaaž: Argo Ilves. 

Samal teemal: 

• Kool kui õpilase arengu võimendi
• Aegviidu kool katsetab õppetöös iPade
• Aasta teoks hariduses kuulutati Konguta kooli JukuAkadeemia
• Eesti-Soome hariduspilv toetab paremat õppimist
• HITSAs loodi IT Hariduse Arenduskeskus