Eestis alustas Hea Algus tegevust 1994. aastal kui lasteaedade arendusprogramm, eeskujuks USAs loodud haridusprogramm Step by Step. Kõigepealt koolitati lasteaednikke ja seati sisse Hea Alguse mudelrühmad. 1994. aastal alustas tegevust 22 Hea Alguse rühma 11 lasteaias. Kaks aastat hiljem alustas tegevust 13 Hea Alguse esimest klassi ja asutati MTÜ Hea Algus, mis täna kuulub rahvusvahelisse ühendusse International Step by Step Association (http://www.issa.nl. Tegutseb Hea Alguse koolituskeskus, perekeskus ja pereprogramm.

Põhimõtted lühidalt

Kui Hea Alguse põhimõtted lühidalt üles lugeda, oleks esimene õppimine mängu kaudu. Mängul on laste elus keskne osa. Laps areneb koos mänguga, keskkond peab lapse pakkuma selleks mitmekesiseid võimalusi.

Teiseks individualiseeritud õpikogemused: iga lapse kasvumudel, temperament, õpistiil, perekondlik taust on erinevad. Nii õppekavas kui vanematega koostöös peab arvestama individuaalseid iseärasusi. Lapsekeskne rühmaruum toetab individualiseeritud õpetamist.

Valikute tegemine – et laps oskaks olla probleemide leidja ja lahendaja, et ta suudaks teha otsuseid, tuleb talle anda valikuvõimalus. Hea Alguse rühmaruum toetab valikuvõimalusi tegevuskeskuste kaudu.

Ja lõpuks perekonna osalemine: vanemad on lapse esimesed õpetajad ning tunnevad oma lapsi kõige paremini.

Asjatundjate kommentaarid

Oktoobri lõpus toimus Tartus Hea Alguse konverents „Meie oma hea algus: 20 aastat lapsekeskset haridust“. Kuidas on Hea Algus mõjutanud meie alusharidust ja mis Hea Alguse juures köidab, kommenteerivad haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson (kunagine Hea Alguse õpetaja), Võru lasteaia Okasroosike õpetaja Maret Melts (Hea Alguse vanemõpetaja 1997. aastast), MTÜ Hea Algus tegevjuhataja ning koolituskeskuse juhataja Liivi Türbsal ja MTÜ Hea Algus koolituskeskuse koolitusjuht Taimi Schmidt.

Tiina Peterson:

Hea Algus on mõjutanud 20 aasta jooksul väga oluliselt Eesti alusharidust. Muutunud on lasteaedade kasvukeskkond, koostöö lastevanematega, laste arengu ning erivajaduste toetamine, väärtuste kujundamine, lasteaia õpetajate ja juhtide võrgustikutöö.

Haridus- ja teadusministeerium koostöös huvigruppidega on lähtunud Hea Alguse metoodika põhimõtetest nii lasteaedade sise- ja välishindamissüsteemi, koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ja koolieelse lasteasutuse seaduse, õpetaja kutsestandardi ja taseme ning täienduskoolituse arendamisel. Meie lasteaedades on tänaseks avatud kasvukeskkonnad, kus lapsed saavad individuaalselt ja väikestes rühmades aktiivselt tegutseda, pered on oodatud rühma lastega tegelema, toimuvad arenguvestlused laste arengu toetamiseks, õppekava arendamise protsess lasteaias põhineb dialoogil, märgatakse ja toetatakse erivajadustega lapsi. Lasteaia õpetajad rakendavad aktiivõppemeetodeid lasteaedades, õppe- ja kasvatusprotsess on muutunud mitmekülgsemaks, mängulised tegevused ei toimu mitte ainult lasteaia ruumides vaid ka õues ja väljaspool lasteaeda.

Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti alushariduse kvaliteedinäitajad väga head, uuringute tulemustest ilmneb ka Hea Alguse metoodika positiivne mõju meie alusharidusele.

Merike Melts:

Hea Algus metoodika juurde tõi mind uudishimu ja soov teha midagi uutmoodi. Hea Algus on kõige lapsemeelsem võimalus lasta lapsel laps olla. Võru lasteaia Okasroosike, mille õukonnaliige ma juba 27 aastat olen, suundlause ütleb: Aita lapsel kasvada iseendaks.
Just seda Hea Alguse põhimõtted toetavadki. Tõdesin, need sobivad igati kokku minu enda baasuskumustega õpetamisest ja kasvatamisest.

Ma arvan, et õpetaja on mängujuht, kelle teha on, et mäng jääks lasteaias lapse põhitegevuseks; õpikeskkonna looja ja hoidja; ka ise elukestev õppija. Õpetamine on lapsele võimaluste pakkumine teha ise; teadmine, et mäng on lapse kõige loomulikum õppimise viis lasteaias. Õppimine on loov, mänguline, arenev, aktiivne kahepoolne protsess; lapsele võimaluste andmine valimiseks, tegemiseks ja kogemiseks. Kasvatamine on võimaluse hoidmine lasta lapsel laps olla; iseendaks olemise toetamine; koostegevus peredega väärtusmaailma loomisel.

Hea Algus on aktiivne õpikäsitluskogum, kus võimalikult palju rakendatakse õppimist vahetu kogemuse kaudu. Lapsele on lubatud 100% uudishimu. Hea Algus loob selleks suurepärase tegutsemisruumi. Minu arvates on üheks kõige olulisemaks väärtuseks, mida heaalguslik õpikäsitlus lapsele edaspidiseks tarkusekogumiseks kaasa annab, oskus ja julgus ise vastuseid ning lahendusi leida.

Näide: rühma riietusruumist on saanud metsaalune, kus „kasvavad“ erinevat liiki seened. Laste ülesanne on korjata söögiks kõlbulikke. Leides sellise seene pildi, mida ükski seeneline ei tunne, suundub 5-aastane tüdruk rühmaruumi, öeldes: „Ma toon selle seeneraamatu, kus + ja – olid (tähendus: mürgine ja söödav), vaatame sealt järele.“

Teine suurim väärtus on koostegemistes perega. Näiteid koostöötahtest võiks tuua kuhjaga.
„Ma lugesin nädalaplaanist, et te räägite sellel nädalal metsloomadest. Tõin teile hundinaha uurimiseks ja põdralihavorsti maitsmiseks,“ ütleb isa õpetajale kotti ulatades. „Me tuleme isadepäeva piknikule kahekesi - mina olen kass ja tema on koer. Küll me isad lõbusasti matkama paneme, olge rahulikud, saate ise ka lihtsalt olla. Võite pilti teha, kui tahate,“ sõnab isadepäeva läbi viiv ema õpetajale. „Meie laps jäi haigeks ja lasteaeda täna ei tule, aga küpsetasin kodus vahvleid ja toon need laadale ära, mis kellaks?“ helistab vanaema.

Kindlamast kindlam on, et Hea Algus on loonud mängulise õpiprojekti, kus kogu meeskond – õpetaja, laps, lapsevanem – rõõmuga kaasa lööb.

Liivi Türbsal:

Kui Hea Algus (HA) 20 aastat tagasi oma tegevust alustas, oli termin lapsekeskne metoodika Eesti hariduselus üsna tundmatu. HA koolitajad said rahvusvahelise Step by Step programmi kaudu võimaluse õppida lapsekesksuse põhimõtete rakendamist erinevatel koolitustel ja erinevates riikides. Meie endi jaoks sai lapsekesksus väga selgeks ja omandas tähenduse, mis haaras endasse terve süsteemi. Seda toetasid ka Step by Step programmi välja antud ja meie oludele kohandatud õpetaja tööraamatud („Lasteaiaprogramm“ ja „Algklasside programmi“ I ja II osa).

Olime ka HA algusaastatel veendunud, et lasteaia- ja koolielu vajab lapsesõbralikumaks
muutmist. Koolituste abil saime õpetajatele näidata hästitoimivaid mudeleid ja süsteemset lähenemist. Lihtsate muutuste sisseviimise kaudu oma töösse said õpetajad ise muuta oma töö nauditavaks ja anda sellele päris uue sisu. Õpikeskkond korraldati ümber, töö lastevanematega muutus täielikult, tekkis vajadus lapse individuaalsusega arvestamiseks ja erinevate aktiivsete õpimeetodite kasutamiseks. Olulisele kohale seati planeerimine ja tagasiside andmine. Hommikuring sai päeva alustamise loomulikuks osaks ja perevestlused suhtlemisvormiks õpetaja ja lapsevanema vahel. 

20 aastat hiljem on väga palju HA poolt algatatust muutunud Eesti hariduse loomulikuks osaks. Nii alushariduse kui ka põhikooli õppekavasse on sisse kirjutatud lapsekesksuse mõiste. See on oluline märk, mille poole liikuda. "Hea Alguse õpetajatöö rahvusvaheline standard" annab väga selged juhised, mida ellu viies ja rakendades saab iga õpetaja võimaluse oma töö lapsekesksemaks muuta. Ka Eestis vastu võetud õpetajate kutsestandard tugineb samale.

Väga paljud HA lasteaiad üle Eesti on olnud eestvedajad oma valdkonnas. Korduvalt on HA lasteaiad saanud väärtuskasvatuslasteaia tiitli, olnud eestvedajaks tervist edendavate lasteaedade hulgas jne. HA lasteaiad on parimaks kasvulavaks tulevastele juhtidele - headest õpetajatest on saanud lasteaia- ja haridusjuhid, koolitajad, haridusametnikud. HA esindajad on saanud kaasa rääkida ja osaleda väga paljudes Eesi haridust puudutavates töögruppides ja selle kaudu mõjutada positiivseid muutusi.

Mulle meeldib HA põhimõtete süsteemsus ja loogilisus, samuti toetumine väikelapse vajadustele ja arengupsühholoogiale. Lapsele annab see võimaluse olla lapsekeskses keskkonnas aktiivne tegutseja ning õppija; ise otsustada ja valida, algatada ja vastutada, st tunda rõõmu iseendast, kaaslastest ja lapsepõlvest. Mind köidab võimalus muuta HA metoodika rakendamise abil paljude inimeste suhtumist haridusse tervikuna. Koolist ja lasteaiast võib saada koht, kus õpetaja on koostööpartner töötades nii laste, kolleegide kui lastevanematega. HA programmi juhina saame olla nende muutuste toetajaks ja esilekutsujaks.

Taimi Schmidt:

Hea Alguse metoodikat on väga lihtne ellu viia, kui arvestatakse, et väikesed lapsed õpivad mängu kaudu ja võtavad eeskuju õpetajast/rühma meeskonnast. HA metoodikale on omane eesmärkide, põhimõtete ja tegevuste süsteemsus. Alustades õpetajate/meeskonna koolitamisest, rühma lapsekeskse õpikeskkonna ja õppekava loomisest, lapse arengu jälgimisest/hindamisest tuleb tähelepanu pöörata hoolikale planeerimisele ja individualiseerimisele. Lastega koos kokkulepitud reeglid, sujuvad üleminekud ühelt tegevuselt
teisele, kiirustamise vältimine on aluseks tasakaalustatud päevale, mis algab ju hommikul kodus ja lõpeb õhtul kodus. Sisuline ja vastastikusel usaldusel põhinev koostöö lapsevanematega on väga oluline. Koostöö saab toimida hästi, kui lasteaia sees on hea koostöö ja ladus töökorraldus igal tasandil alustades juhtkonnast ja lõpetades kokaga - kõik töötavad laste huvides ja heaks. HA parimad rühmad on praktikarühmadeks (model site) nii meie koolituskeskuse kui ka ülikoolide täiendkoolitusel osalejatele ja üliõpilastele.

Kui 2008. aastal alustati üleminekut uuenenud riikliku õppekava rakendamisele, siis oli Hea Alguse rühmadel väga hea eelis oma tegevust jätkata, sest põhimõtted on samad.

Tagasisidet saame meie liikmete ja toetajate võrgustiku kaudu. Oleme koolitusi korraldanud alates 1994. aastast ja nii on paljud õpetajad üle Eesti tuttavad HA lapsekeskse metoodikaga ning saavad oma teadmisi igapäevatöös rakendada. Hommikuringid on pea igas lasteaias; lapsed mängivad ja õpivad väikestes gruppides, püütakse rühmaruumi rohkem liigendada, lastele tegutsemiseks valikuid võimaldada; muutunud on lapsevanematega koostöö; õpikeskkonnale pööratakse tähelepanu; muutunud on visuaalne pilt (tähestikud, ilmakalendrid jms seintel) jne.

Hea Alguse metoodika ei ole suletud süsteem. Hästi sobib Reggio metoodika, avastus-, uuriv- ja õuesõpe, meediakasvatus, keskkonnaõpetus, ettevõtlikkus, tarbijaharidus jt, millest HA-s on olemas lõimitud sugemeid. Rõõmustav on see, et õpetajakoolitus on muutunud kaasaegsemaks ja noorte õpetajate jaoks on Hea Algus kergesti omaks võetav.

Kui Hea Algus koolitusi korraldab, on oluline arvestada täiskasvanud õppija eelnevaid kogemusi, luua positiivne ja motiveeriv õhkkond, võimaldada osalejatel oma kogemusi
jagada ja praktiliselt proovida, käia vaatamas Hea Alguse praktikarühmades, kuidas lapsed ja täiskasvanud tegutsevad, samas on vajalik teooria tundmine.

Koolitusel soovime näha kogu rühma meeskonda koos - õpetajad ja õpetaja abid, samuti juhtkonna esindajad on teretulnud. Tähtis on OP (loe: oma peaga) planeerimine ja mõtlemine!

Fotod on Hea Alguse tegevustest erinevatel aastatel, Hea Alguse arhiiv. 

Samal teemal:

• Algas konkurss "Hea lasteaed kui kiusamisvaba lasteaed"
• Eesti alushariduse ühtne süsteem leidis tunnustust
• Hea lasteaed toetab loovust
• Veebipõhised infosüsteemid lihtsustavad lasteaiaõpetaja tööd