Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse korraldatud ProgeTiigri tehnoloogiakonkurss õpilastele „Tuleviku õpperuum 2050“ algas koos uue õppeaastaga septembris 2014. Konkursile said registreeruda õpilased vanuses 5 kuni 19 eluaastat ehk siis lasteaiast kutseõppeasutusteni välja. „Sellise mastaabiga programmeerimisalast konkurssi Eestis varem korraldatud pole,“ ütles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva toona. „Tahame ProgeTiigriga toetada koolide tehnoloogiaainete õpetamist, sest juba praegu ja seda enam tulevikus on tehnoloogia vajalik iga eluala esindaja töös.“

Fotodel on hetked maakondlikest eelvoorudest: konkursitööde tutvustamine Tallinna Südalinna Koolis oktoobris 2014.  

Konkursil osalemiseks tuli teha loovtöö. Valikus oli kas arvutianimatsioon või –mäng, töö teemal „Robotid ja tuleviku õpperuum“, muusikapala „Koolikell", 3D graafika või siis mobiilne äpp. Peaülesanne oli luua õppekeskkond, mis õppijaile endile meeldiks. Konkursile laekus 160 tööd kokku 460 õpilaselt. 11.-17. oktoobrini toimusid maakondlikud eelvoorud, kus kõik osalejad tutvustasid oma loovtöid; 10.-30. novembrini toimus tööde hindamine, hindas žürii ning toimus ka avalik hindamine; 15. detsembriks selgusid iga kategooria kolmes vanuserühmas 10 tööd, mis osalevad finaalüritusel 24. jaanuaril 2015. 

Koolielu küsis žürii liikmetelt esmaseid muljeid konkursitööde kohta. Palusime vastata kahele küsimusele – mis mulje töödest üldiselt jäi, kas saab välja tuua kindlamaid suundumusi; ja mida eksperdid ikkagi vaatasid-jälgisid, kui finaalitööde üle otsustasid.

Ramon Rantsus, MTÜ Robootika, teema „Robotid ja tuleviku õpperuum“ üks hindajatest:

Alguses olin üsna skeptiline robootika sidumise osas tuleviku klassiruumi teemaga. Kui võtame näiteks animatsiooni, siis seal võib igasugust ulmelist ja futuristlikku välja mõelda, aga robootikas tuleb see ju ka demomiseks valmis teha. Vaatamata minu kartustele laekus siiski robootika kategooriasse üle kümne töö. Õpilased olid lahedaid, igapäevaelu kergemaks tegevaid roboteid loonud. Valminud tööde tase oli ühtlane.

Hindamisel sai väga paljus otsustavaks just töö progress ehk õpimapi olemasolu ja selle efektiivsus. Tuleb küll tõdeda, et õpilastele oli see vist päris uus lähenemine, sest väga paljudel oli õpimapis vaid paar postitust. Samas robotit ehk võistlustööd nägemata saab žürii ju hinnata ainult õpimapi alusel ja sellele oleks võinud juhendajad rohkem tähelepanu pöörata! Võistlustöid vaatasime sellise innovaatilise pilguga, et kas ja kuidas võiks tulevikus need lahendused inimestele kasulikud olla. Ehk siis uudsus ja korrektsus!

Birgy Lorenz, Tallinna Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht, arvutianimatsioonide ja mängude kategooria hindajate grupi juht:

Animatsiooni ja mängu kategoorias osalejad õppisid peale tehniliste oskuste oma tööd dokumenteerima (pildid, videod ja tekst), analüüsima, projekti juhtima kui ka meeskonnas töötama, õppisid tehtule tagasisidet küsima ja oma tööd reklaamima. Sellised oskused on hilisemas elus väga olulised, et võtta vastu väljakutseid, teha tööd planeeritult ja osata probleeme lahendada.

Töid oli mitmes vanuseklassis - väikesed lapsed kirjutasid omas keeles ja suuremad olid lauale toonud juba väga läbimõeldud lahendused.

Tehnilises osas kasutati palju Kodu Game Lab võimalusi. Tore oli näha, et mitmeski koolis kaasati õpetajateks ja partneriteks kaasõpilased kui ka vanemad koolivennad ja -õed. Kodu Game Lab võimaldas lastel mõelda välja tulevikukooli mänge, kus tegevused on interdistsiplinaarsed, aineteülesed, samas üldõpetuse põhimõtetega kooskõlas. Tundub, et lapsed on oma tegevustes ja mõtetes tänapäeva koolist ja õpetajatest ette jõudnud.

Teine populaarne lahendus oli kasutada Scrach animeerimist, mis on võimetekohane nii väiksematele kui suurematele arvutihuvilistele. Scrachiga saab teha mänge, multifilme ja interaktiivseid multifilme, kus on oma osa ka vaatajal valikuid tehes. Mitmed tööd olid suunatud matemaatika populariseerimisele. See näitab, et tegelikult lastele matemaatika meeldib. Samas kajastasid mitmed teemad sportimist, mis on oluline, sest kogu aeg vidina taga olles võid unustada oma tervise eest hoolitsemise. Kolmanda võimalusena kasutati piksillatsiooni kas pabernukkude või legoklotsidega.

Suurtest linnadest võib tulla küll palju osalejaid ehk terve klass võtab võistlusest osa, aga väiksemates kohtades paistab silma meeskonnatöö kogukonnas ehk tööde valmimisse on kaasatud kogu koolipere ja vaeva nähakse õhtutundideni. Kvaliteet on kogukonna toetust omavate koolide kasuks. Samuti oli näha õpetaja osalust: kui töid esitasid paljud lapsed ühest koolist, siis käekiri oli töödel sama. Võib-olla tasuks mõelda enam sellele, et iga laps/meeskond saaks teha asju veidi erinevalt, kasutades mitmekülgseid lahedusi. Teatavate keskkondade kasutamine seab piirangud lapse loovusele, seega sellistel konkurssidel osalemine on kindlasti õpetajale-toetajale paras peavalu. Samas ei tohiks karta, kui pooled õpilased ei jõuagi tööga lõpuni. Pigem siiski esitada need tööd konkursile, mis seda vääriksid ja mis olid ka parimatest parimad.

Hindamisel olid tööd jagatud žüriigruppide vahel. Gruppidesse kuulusid ka Tartu Ülikooli tudengid, kes andsid asjale akadeemilise vaate. Iga grupi juhiks oli aga tegevõpetaja või spetsalist, kes on vastava valdkonna ekspert ja Eestis juba tuntud tegelane.

Minu väike grupp hindas koolieelseid lasteasutusi, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi. Hindamine oli jagatud kategooriatesse nagu koostööoskus ja iseseisvus otsuste tegemisel, iga rühmaliikme panus; uute teadmiste kasv ja interdistsiplinaarsus; probleemi lahendamise oskus ja uutmoodi mõtlemine; IKT-vahendite optimaalne ja mõistlik kasutus; töö disainiline kvaliteet ja lõpetatus. Kõigepealt hindasime igaüks eraldi ja pärast hindasime kogu grupiga koos. See tagas, et kui kellelegi oli tehtud liiga või oli miskipärast üle hinnatud ühe hindaja poolt, siis läbirääkimistega leidsime ühise keele ja mõistmise.

Julgen öelda, et meie laste IT-oskused ja õpetus on heal tasemel. Uute programmide õppimine toimib ladusalt ja ideedest puudus ei ole, seega loovusõpetuses oleme jällegi tegijad. Järgmistel aastatel tuleks teha tööd vastutuse jagamise ja kaasamise osas, sest mitmelgi juhul eelistasid lapsed tegutseda pigem üksi kui meeskonnas. Konkursi eesmärk oli aga lasta lastel omavahel ülesandeid jagada, sest kui üks on tubli progremises, siis teine äkki teeb disaini, kolmas kirjutab stsenaariumi ning kõik teevad ühiselt aruandlust. Samamoodi tuleks hoida õpetajad protsessist rohkem eemal, et õpilased saaks ise õppida ja ka eksida. Praegu oli tunda, et vahel olid õpetaja pikad näpud luhta mineva ürituse ise ära päästnud, aga žürii ei saa hinnata õpetaja tehtut, vaid ainult õpilaste.

Soovitan tulevikus olla rohkem loomingulised ka IKT-vahendeid valides - ärge jääge kinni kolme põhilisse võimalusse, vaid tulge lagedale hoopis oma avastatud keskkonnalahendusega. See teeb hindajate töö muidugi keerulisemaks, kuid meie elu läheb põnevamaks. See pakuks üllatusmomenti. Eesti väärtus on see, et igaüks oma maakonna nurgas nokitseb omaenda näo ja käe järgi kujundatud mustrit ja siis tullakse keskpõrandale kokku näitama uusi ning põnevaid asju.

Ettevõtmise korraldajatele soovitan jagada tööd veel rohkem eri klassidesse - koolieelne lasteasutus; I, II, III kooliaste ja gümnaasium. Kuigi I ja II kooliaste tegid juba praegu oma lahendustega säru vanematele astmetele, on siiski oluline mõista, et vanemas astmes saab noortelt küsida enam tööde analüüsi ja realistlikumaid lahendusi. Nooremad saavad oma ideedel ulmemaailmas lennata lasta.

Kristo Käo, kitarripedagoog, muusikapala „Koolikell“ üks hindajatest:

Mitmed osalejad märkisid, et nad ei ole rahul oma kooli praeguse koolikellaga ja võtsid eesmärgiks luua parem. Need tööd olid praktilise suunitlusega ja leidus ka töid, mis tõepoolest võiks koolikellana töötada. Leidus ka neid, kes suhtusid konkurssi kui heliloominguvõistlusse ja vormistasid oma teose noodikirjas. Kasutatud tarkvara hulgas oli nii levinud vabavara kui ka arvestataval määral väga kallist tarkvara, mille legaalsuse kohta info puudub.

Otsustamisel luges nii valminud konkursitöö kvaliteet kui ka selle valmimisprotsessi dokumentatsioon. On ju sedasorti konkursid eelkõige õppimise toetamiseks ja tulemusteni jõuti erinevaid teid mööda, omandades sealjuures teadmisi nii tarkvara kasutamise, disaini, muusika kui ühe näite puhul ka psühholoogia vallast.

Katrin Kiilaspää, HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht, tööde "Mobiilne äpp" üks hindajatest:

Kategoorias „Mobiilne äpp“ oli töid kokku ekspertgrupile hindamiseks 16. Kõik tööd olid loomult väga erinevad, idee poolest oli mitu tööd seotud aja planeerimisega (trenn, vaba aeg, koolielu). Sarnaste ideedega tööd olid lahendatud erinevalt: kasutatud oli erinevat äppide loomise rakendust ja disaini. Oli nii idee faasis töid kui ka täiesti kasutamisvalmis lahendusi.

Kindlasti tooksin välja juhendajate osa konkursitöödes – hästi vormistatud blogide juhendamine, laste huvi hoidmine ning vahepealne suunamine ja motiveerimine kumasid paljudest töödest läbi.

Hindajad lähtusid konkursitöö hindamise tingimustest. Esmalt oli oluline konkursitöö mõlema osa (blogi ja äpi) olemasolu, seejärel hindasime koostööd, disaini, probleemile reaalse lahenduse leidmist ja IKT-vahendite kasutamist. Laste konkursitöid hinnates ei ole otsuste tegemine kunagi kerge. Igaüks pühendab ju loodule palju energiat ja aega ning teeb tööd oma oskustest ja kasutada olevatest vahenditest lähtuvalt.

Tulge finaali jälgima!

24. jaanuaril saavad kõik huvilised finaali jõudnud töid oma silmaga näha. Tallinna Lauluväljaku ruumes esitlevad finalistid oma konkursitöid ning välja kuulutatakse nii publiku lemmikud kui ka konkursi võitjad.

Lisaks on finaalüritusel võimalik osaleda töötubades, kus ehitatakse roboteid, luuakse mobiilseid äppe, selgitatakse internetiturvalisuse telgitaguseid ning õpetatakse noortefirmat looma.

Laval astuvad üles AHHAA teadusteater, Kolm Põrsakest, Energia Avastuskeskus ning Tartu Ülikooli muuseumi Hull Teadlane. Esinevad Kristel Aaslaid bändiga Avoid Dave, noortebänd POSÕ ja paljud teised. ProgeTiigri finaalürituse päevajuht on populaarne räppar Genka.

Konkursi finaalüritusele on oodatud kõik osalenud meeskonnad, aga ka teised tehnoloogiahuvilised lapsed ja noored ning nende pered. Sissepääs on tasuta!

Finaalürituse päevakava ja lisainfo leiab Facebookist: https://www.facebook.com/events/493551564119105/

Fotod: Madli Leikop; Toomas Huik (Tartu Ülikool).

Samal teemal:

• ProgeTiigri tehnoloogiakonkursi finalistid on teada
• Käimas on ProgeTiigri konkursi eelvoorud
• Digivahendid õpimotivatsiooni teenistuses
• Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles