Raport avaldati Euroopa Komisjoni ning hariduse infotehnoloogia eksperte koondava Uue Meedia Konsortsiumi (New Media Consortium) poolt. Esmakordselt avaldatud raport "Horizon Report Europe: 2014 Schools edition" annab ülevaate uutest trendidest ja tehnoloogilistest arengutest, mis tõenäoliselt mõjutavad haridust järgmise viie aasta jooksul. Euroopa koolide väljakutseid on hinnatud kolmes kategoorias: „lahendatav“, „keeruline“ ja „väga keeruline“ („Solvable“, „Difficult“ and „Wicked“).

Raportis on välja toodud, et eriti suurt tähelepanu on vaja pöörata innovatsioonile klassiruumis, et ära kasutada suurenenud sotsiaalmeedia kanalite ja avatud haridusalaste allikate kasutamist.

„See raport annab hea ülevaate ning pakub selgitust poliitikategijatele ning koolijuhtidele vajaduse kohta veelgi enam kasutada digitaalseid ning avatud allikaid. Euroopa peab panuseid tõstma, kui me tahame kindlustada, et uus generatsioon on korralikult ette valmistatud oma tuleviku karjääriks,“ ütles Androulla Vassiliou, Euroopa Komisjoni volinik hariduse, kultuuri, mitmekeelsus ja noorte alal. „Paremad digioskused ja ligipääs digitaalsetele ja avatud allikatele on fundamentaalse tähtsusega, mitte ainult parema õpetamise pärast, vaid ka selleks, et luua paindlik haridusmudel, mis muudab elukestva õppe kergemaks.“

Raportis on välja toodud, et IKT integreerimine õpetajate koolitusse ning tähelepanu pööramine õpilaste nõrkadele digioskustele on lahendatavad väljakutsed. Autentseid õppimisvõimalusi, mis põhinevad päriselu kogemustel ning ühendavad formaalse ja mitteformaalse hariduse, on lühiajaliselt raskem täide viia. Kõige keerulisemad väljakutsed puudutavad kompleksse mõtlemise õpetamise arendamist ja kindlustamist, et õpilased panustavad õpetamisprotsessi ja on õpetamise ’kaasautorid’.

Paneel ennustab, et pilve ning tahvelarvutite liitmine saavad järgmise aasta jooksul tavapäraseks paljudes Euroopa koolides, samas kui õppimine arvutimängude abil ning füüsilise ja virtuaalse keskkonna kombineerimine on tähtsad osad õpetamisel järgmisel kahel-kolmel aastal. Eksperdid ütlevad, et kuni viis aastat võib minna virtuaalsete laborite arendamiseks, samuti strateegiate arendamiseks, et õpilased võtaksid aktiivsema rolli õpetamisprotsessi panustamisel.

Raporti teemasid arutatakse edasi detsembris toimuval konverentsil „Haridus digitaalsel ajastul“.

Allikas: Euroopa Komisjoni pressiteade. 

Samal teemal:

• Digiõpe kogub USAs populaarsust
• Digisammud koolijuhtimises
• Eesti-Soome hariduspilv toetab paremat õppimist