Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli kauaaegne algõpetuse õpetaja Anu Päit teadis juba 8. klassis, et temast saab õpetaja. Ja nii ta läkski – eeskujudeks Pärnu II Keskkooli (praeguse Koidula Gümnaasiumi) õpetajad Malle Šalda ja Maili Erastus – ning õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis õpetajaks. Tänaseks on õpetaja Päit töötanud koolis 25 aastat. Neist viimased kolm on olnud täis tõsist enesearendamist, et saada tõeliselt innovatiivseks algklasside õpetajaks. Aga kerge see pole olnud.
Traditsioonilise täiendkoolituse kõrvale (kus õpetajad kogunevad kursustele) on tekkinud uus vorm – üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine virtuaalsete praktikakogukondade vahendusel. Veebipõhise koostöö oluliseks eeliseks on sõltumatus ajast ja kohast. Osalisteks internetipõhises koostöös on õpetajad üle Eesti ja kaugemaltki, kasu saavad sellest ühtviisi nii väike- kui ka suurkoolide, nii linna- kui ka maakoolide õpetajad. Virtuaalne praktikakogukond toimib alati ja kõikjal, kus internet on kättesaadav, kirjutab klassiõpetajate kogukonna eestvedaja Tiia Salm.
Koolil, lapsevanemal ja kohalikul omavalitusel on kohustus tagada igale lapsele tema arengut toetav õpikeskkond ja võimetele vastav haridus, kuid nii mõnigi kord jääb oma teadmistest parima lahendi leidmisel puudu. Haakuval teemal on kirjutanud Õpetajate Lehes Ene Pajula ja Ants Tammar. Õppenõustamissüsteemi arendamisest kirjutavad Riina Otti ja Ada Lumiste Riiklikust Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusest.
Viimaste aastakümnete jooksul toimunud tehnoloogiline areng on muutnud maailma. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tunginud kõikjale ning saanud meile harjumuspäraseks töövahendiks. Siiski ei ole praeguste täiskasvanute lapsepõlvemälestustes tõenäoliselt ühtegi arvutiga seotud seika. Tollal ei olnud kompuuter veel tarbeasi. Praegu kasvava põlvkonnaga on aga teisiti – nad on sündinud uude ajastusse ning kõik tehnoloogia ja arvutitega seonduv on nende jaoks täiesti igapäevane. IKT levik ei näita raugemise märke ning seetõttu muutub üha aktuaalsemaks küsimus – kas ka lasteaiad (sarnaselt koolidele) võiksid arvutit oma õppe- ja kasvatustöösse rakendada, küsib Tallinna Lasteaia Sipsik õpetaja Maiki Liivas.
Nii nagu igal pool mujal, ei ole me alati rahul ka koolis toimuvaga - küll ei jätku muusikaõpetuse tunnis kõikidele kõlapulki, küll pole mõistlikku kohta, kuhu poetada plastikpudelit, küll pole (veebipõhist) vahendit klassiruumide reserveerimiseks jne, jne. Selleks, et rahulolu oleks suurem, lahendame need probleemid - ja mitte suuri kulutusi tehes kuskilt teenust tellides, vaid lööme ise käed külge!
Üheks põhjuseks, miks võõrkeeli õpitakse, on see, et nautida kirjandust originaalkeeles. Pole midagi parata, aga Puškin kõlab ikkagi vene keeles paremini ning Hamleti monoloogi jaoks on kõige õigem inglise keel. Koolielu portaal kutsub gümnaasiumiõpilasi osalema videokonkursil, mille raames peavad õpilased valima lõigu mõnest raamatust, selle lavastama, filmima ning lõpptulemusena vormistama töö videona.
Võõrkeelte huvilisi oodatakse osalema veebipõhisel võistlusel Webquest. Võistlusele on oodatud osalema 3-liikmelised võistkonnad 7.-9. klassidest. Võistlus seisneb info otsimises internetist ning oma leitud vastuste võõrkeeles esitamises selleks loodud keskkonnas.
Keeletunnis on mõnikord vahva lugu teistmoodi ümber jutustada või - mis veelgi vahvam - ise välja mõelda. Tiigrihüppe haridusportaal Koolielu kuulutab võõrkeelte I ja II kooliastmele välja konkursi koomiksiraamatute tegemiseks TOONDOO programmiga teemal "Minu vaba aja tegevused" tähtajaga 5. märts.
Loominguline konkurss õpilastele reaal- ja loodusteadustes (matemaatika, füüsika, loodusõpetus, keemia, bioloogia, geograafia või nende lõimumine): "Kui ma oleksin õpetaja..."