Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2018 Tartu Variku Kooli aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Päeva üleskutsega „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust“ soovime tõstatada interneti suhtluskultuuri valukohti ja leida võimalikke lahendusi, et internet oleks kriitika, kiusamise ja hukkamõistu asemel üksteise toetamiseks.

Kutsume ka Teie kooli, lasteaeda ning huviringi turvalise interneti päeva tähistama! Soovime, et Eesti erinevates kohtades saaksid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad Teie abiga osa turvalise interneti päevast ning oleksid nutivahendite kasutamisel veelgi nutikamad.

Palume Teil Targalt internetis veebilehel teada anda, mida vahvat teie koolis, lasteaias või huviringis selle päeva või nädala raames teha plaanitakse! Kõik üritused kantakse interaktiivsele Eesti kaardile, mille leiab Targalt internetis veebilehelt. Oleme koostanud ka Turvalise interneti päeva 2018 kogumiku, kust leiate temaatilisi teavitusmaterjale ja soovitusi turvalise interneti päeva tähistamiseks.

2017. aastal korraldati turvalise interneti päeva puhul 185 teavitusüritust, kus osales 28 700 inimest. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende jne. Kõikide eelmise aasta üritustega on võimalik tutvuda siin>>

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Üks päev mängude maratonil

Ootame suuri ja väikeseid huvilisi filmimuuseumi ekskursioonidele. Eestikeelne ringkäik algab kell 12.00 ja venekeelne kell 16.00.  Mugavas kinosaalis saab vaadata Eesti filmiklassikat.
 
Lapsi ootame kell 14.00 algavale seansile, kus näidatakse 1961. aastal Elbert Tuganovi käe all valminud ning 2009. aastal digitaalselt taastatud animafilmi „Ott kosmoses“. Filmi kangelane on üleannetu poiss Ott, kes veedab oma koolitunde laiseldes ja sodides. Juhuse tahtel satub ta startivasse kosmoselaeva ja lendab maailmaruumi. Algavad põnevad ja isegi hädaohtlikud seiklused, mille jooksul Ott kogeb ammu tuntud tõde: ilma koolitarkuseta elus läbi ei saa. Film kestab 21 minutit.
 
Kell 14.30 näitame täiskasvanutele Kaljo Kiisa kultusfilmi „Keskpäevane praam“ (1967), kus peaosades säravad Enn Kraam ja Ada Lundver. Juhan Smuuli stsenaariumis on katastroofifilmi ainest ja vaimukat dialoogi. Filmi läbimõeldud ja oskusliku pildikeele taga on operaator Jüri Garšnek ning helilooja on filmis kaasa lööv Eino Tamberg. Filmi kestab 75 minutit.
 
Filmid on eesti keeles, venekeelsete subtiitritega.

Ekskursioonidel ja filmiseanssidel osalemine muuseumipiletiga.

Allikas: Eesti Filmimuuseum

Samal teemal:

• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta
• BFMi „Säde“ ja „Pobeda“ Poola filmifestivali võistlustules

Veebiseminar „Uuendatud Moodle“

Moodle on saanud endale uue välimuse ning kasutajatel on sellega seoses palju küsimusi tekkinud. Argo Ilves HITSAst tutvustab uuenenud Moodle'it ning vastab kõigile juba varem ja ka veebiseminaril esitatavatele küsimustele. 

Aeg: 26.01.2018 14.00-15.00

Koolitaja: Argo Ilves (HITSA)

Registreerumise link

Veebiseminar „Lemmiktöövahendid 2017“

2017. aastal lõpus viisid HITSA ja Eesti Haridustehnoloogide Liit läbi uuringu "Parimad programmid ja töövahendid 2017", kus kõik haridustöötajad said hääletada oma lemmiktöövahendite poolt. Veebiseminaril tehakse tulemustest kokkuvõte ning võrreldakse, millised on erinevused aastaga 2016.

Aeg: 30.01.2017 19.00-20.00

Koolitaja: Ingrid Maadvere

Registreerumise link  

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• HITSA töötoas sai õpilugu selgemaks
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?
• Innovaatilised õpilood: 20. sajandi kunstivoolud

​

Räpina Aianduskool kutsub õppeasutuste gruppe ja rühmi osalema järjekordses taimekasvatusprojektis "Kurgisõbrad". 

Projekti käigus toimub hariliku kurgi (Cucumis sativus) ja mehhiko pisikurgi ehk kare pisimeloni (Melothria scabra) taimede seemnest võidukasvatamine. Lisaks ootavad ees iganädalased huvitavad viktoriiniküsimused, nädala nipp, mitmed konkursid ja võistlused ning kevadine maitsev ja tervislik saak. Õpetusi jagavad ja tuge pakuvad nii aianduskooli õpilased kui ka õpetajad. 

Töökomplektid saadetakse osalejatele 12. veebruaril. 

Ühine kurgitaimede kasvatamine algab 19. veebruaril ja kestab 30. aprillini 2018. 

Registreerimine projektis osalemiseks kestab 31. jaanuarini või kuni 500 rühma täitumiseni. 

Regstreerimisankeet on leitav Räpina Aianduskooli kodulehelt. 

Täiendavate küsimuste korral on abiks projekti meeskond. 

E-post: sobrad@aianduskool.ee

KURK - Koos Uuendustega Rikastame Keskkonda!

Samal teemal:

• Räpina Aianduskooli loodusteemaline loominguvõistlus "Loomerõõm"
• Räpina Aianduskooli taimeprojekt tuleb jälle!
• Räpina Aianduskool kutsub osalema sõbrapäeva taimeprojektis "Maasikasõbrad"

Osaleda saab 15. jaanuarist 11. veebruarini 2018 veebiaadressil www.kyberpahkel.ee.

Uuringus soovitakse teada, missugused on inimeste käitumisharjumused digikeskkondades ja tehnoloogiavahenditega, erinevates olukordades toimimist. Ka tahetakse teada saada, kes uuringus osalejate arvates vastutab teavitustöö ja meie kõikide harimise eest, et oleksime targemad ning oskuslikumad internetikasutajad.

Ankeedis on 32 sisuküsimust ja taustaküsimused ning neile vastamine võtab aega 30 kuni 45 minutit. Parima elamuse saamiseks soovitavad uuringu läbiviijad vastamise ette võtta pigem arvutiga. 10-12-aastastele vastajatele võivad küsimused olla keerulised, seega nad võivad vajada täiskasvanu abi terminite selgitamisel.

Koolidel on mõistlik ankeetimine läbi viia ainetunni raames arvutiklassis. Ankeedi linki saab jagada e-kooli, kooliveebi, kasutatava sotsiaalmeedia kanali kui ka e-maili kaudu vanematele ja õpetajatele.

Küberpähkel ootab kõiki osalema!

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kampaania "Suurim julgus" astub vastu küberkiusamisele
• Küberpähklit testima!

Huvilised said vaadata õenduse ja bioanalüütiku eriala tutvustavat õppematerjali, mis on valminud firmas Maru VR. Tegu on interaktiivse virtuaalreaalsuse lahendusega, kus vaataja saab ülevaate mõlema eriala olemusest ning  saab ise erinevaid töövõtteid lähemalt vaadata. Õppematerjali valmistamiseks kasutati 360 kraadi filmimist ja Unity programmeerimist. 

Maru VR on keskendunud virtuaalreaalsuse ja 360 kraadi videote lahenduste pakkumisele ning seminaril jagas kogemusi firma juht Lilit Palmar. „Lihtsate vahenditega saab inimesi panna erinevatesse olukordadesse ja paikadesse – selleks on loodud keskkond ja vaja läheb peaseadet ehk VR-prille,“ sõnas Palmar. Samas tõdes ta, et kõrge hinna tõttu ei ole VR-seadmed massidesse levinud, kuid virtuaalreaalsus on tulnud, et jääda; see põnev tehnoloogia tekitab inimeses palju emotsioone. „On väga oluline, et esimene virtuaalreaalsuse kogemus oleks vaatajale positiivne, et ta ära ei ehmuks. Seadmed on kallid, sest virtuaalreaalsuse loomine ning selle tarbimine nõuab väga kvaliteetset tehnikat,“ selgitas Lilit Palmar. Õppetöös saaks virtuaalreaalsust kasutada ennekõike kui võimalust näidata õpilastele kohti ja olukordi, kuhu nad muidu mitte kunagi ei satuks; pakkuda neile võimalust olukorrad läbi elada või keerulist probleemi oma silmaga näha. Näiteks keemiatunnis ei saa läbi viia ohtlikke katseid, vulkaani sisse ei roni meist keegi ja ookeanisügavustesse ka ei lasku. Virtuaalreaalsuses on see kõik võimalik. Kui paneme pähe VR-prillid, näeme enda ees ja taga, vasakul ja paremal, ülal ja all tehismaailma, mis loodud arvutigraafikaga või pildistatud üles 360 kraadi kaameraga.

eTwinningu projektijuht Elo Allemann sõnas seminari alul, et õpetajad on virtuaalreaalsusega kokku puutunud kui kasutajad, seminari eesmärk on õppida virtuaalreaalsust ka looma. Näiteks eTwinningu projektides. Mitu projekti on saanud tõuke Eesti ja Norra õpetajate koostööst, mis algas umbes aasta tagasi ühel kontaktseminaril. Just norralased tutvustasid meie õpetajatele virtuaalreaalsuse kasutamist õppetöös. 

Konguta Kooli klassiõpetaja Pille Granovski teeb eTwinningu projekti „Safe surfing“ ehk turvaline surfamine internetis. „Projekt tutvustab turvalist käitumist internetis. Tulem peaks olema selline, mida saab prillidega virtuaalreaalsuses vaadata,“ sõnas Pille Granovski. Projektis teevad eesti ja norra õpilased vastastikku videoid, kus üks pool kajastab vale käitumist internetis ja teine pool peab siis vead parandama. Näiteks libakonto loomine, paroolide kasutamine, õngitsemine jms. „Kasutame videote juures liitreaalsust, see on vahend, et toimetamist põnevamaks muuta,“ ütles Granovski.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi haridustehnoloog Tiiu Leibur tutvustas eTwinningu projekti „Join me on a VR expedition!“ ehk liitu minuga seikluseks virtuaalreaalsuses. Projekti mõte on lihtne: kõigepealt õpiti ja vaadati, mis on 360 kraadi videod ja mis on virtuaalreaalsus. Meie õpilased vaatasid filme Norra kohta ja vastupidi. Nüüd tahavad projektipartnerid teha oma koolist 360 kraadi video ning hiljem jagatakse muljeid, kuidas läks. 

Tallinna Ristiku Kooli õpetaja Eve Reisalu tutvustas projekti „Experiences in Google Expeditions“ ehk siis virtuaalsed rändamised paikadesse, mida see keskkond pakub. Projektis osalevad veel Tartu Hiie Kooli õpilased (õpetaja Mari Tõnisson) ja Juuru Eduard Vilde Kooli õpilased (õpetaja Helle Kiviselg). Ka siin on projektitegevused väga lihtsad: õpilased teevad Google Expeditionsis ekskursioone (360 kraadi videod loodusest, arhitektuurist, kultuuriloolistest paikadest üle maailma, mida saab vaadata nii VR-prillidega kui ilma) ning pärast räägivad, mida nad nägid ja teada said. 

Seminaril jagasid praktilisi nippe Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson ja GAGi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Mari Tõnisson viis õpetajatega läbi Google Expeditionsi kasutamise kiirtunni, selgitades kohe ka, kus võivad probleemid tekkida ja kuidas need lahendada. Ingrid Maadvere tutvustas GAGi virtuaalreaalsuse klassiruumi, kuidas õpilased kasutavad õppetöös 360 kraadi kaamerat ja kuhu sellise kaameraga tehtud fotod üles laadida. 

Seminar andis kiire ja kokkuvõtliku ülevaate virtuaalreaalsuse kasutamisest õppetöös. Õpetajad tõdesid, et praegu jääb sellega seotu ikkagi vaatamise-jälgimise tasandile: tundi saab 360 kraadi videotega ja virtuaalreaalsusega huvitavamaks muuta. Muu sõltub vahenditest, ja neid ei jaksa koolid suurtes kogustes osta. 

Küll oldi ühel nõul selles, et virtuaalreaalsusega seonduvat tuleb juba nüüd õppida, sest ühel hetkel jõuab see tehnika koolidesse nagunii. Uut tehnoloogiat, uusi vahendeid tuleb õpetajatele tutvustada. Ja kui juba virtuaaltuure luua, siis selliseid, millest saaks kasu kogukond tervikuna. 

Fotod: Laura Vetik. 

Samal teemal:

• Liitu projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“!
• Kuidas koolis kõiki kaasata

Samuti saavad tugispetsialistid alates käesolevast aastast taotleda lähtetoetust.
  
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.

Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta õpetaja gala“.

Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.

Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aaron Burden, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks

Septembris 2017 osalesid Eesti õpetajad kontaktseminaril Norras, kus tutvustati virtuaalreaalsust ja sellega seotud rakendusi. Seminari käigus loodi õpiprojekte, kus kasutati ühe tehnoloogilise vahendina virtuaalreaalsust. 

12. jaanuaril toimuval seminaril tutvustame Norra seminaril kuuldud kogemusi ning loodud õpiprojekte ja arutame, kuidas selline tehnoloogia õppetöösse sobib. Millised on olnud edulood, õppetunnid ja takistused. Samuti uurime, kuidas kasutada 360-kraadist kaamerat ning kuidas sellega loodud videoid ja fotosid töödelda. 

Seminaril räägib virtuaalreaalsust ka MaruVR esindaja. 

Seminari viivad läbi Ingrid Maadvere ja Mari Tõnisson. 

Loe lähemalt ja registreeru seminarile. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis

„See idee lihtsalt tuli. Innustust andis mõte, et äkki saan rohkem õpetajaid tegema rahvusvahelist projekti, ehk see õnnestub. Täiskasvanud kipuvad unustama, mis mänge nad lapsepõlves mängisid, nii saab neid meelde tuletada. Ning noored omakorda õpivad, mida nende emad-isad, vanaemad-vanaisad lastena mängisid,“ ütles Eve Saare projekti idee kohta.

Mängud selgeks video abil

eTwinningu raames algatatud projektiga „100 rahvamängu Eesti lastele“ tuuakse esile ja jäädvustatakse digitaalselt paljud Eesti rahvamängud, erinevate Euroopa riikide rahvamängud ja õpetajate endi loodud mängud lastele. Mängudest saab kokku veebipõhine videokogumik. „Projekti tulemus on kogumik, vabalt kõikidele kasutatav, kust nad saavad näha erinevaid rahavamänge, neid õppetöös kasutada või minu poolest kasvõi peres sünnipäevapeol mängida. Osa mänge on juba praegu nähtavad-kättesaadavad projekti blogist ning Youtube´ist,“ selgitas Eve Saare. 

Ta ise alustas ettevalmistusega augustis, tuli ju mängud välja valida, materjalid ette valmistada, teavitustööd teha jpm. Õpetajad hakkasid mänge valima ja lastele õpetama oktoobris ning see tegevus kestab nii kaua, kuni 100 mängu täis saab, vajadusel ka kauem. Selleks, et mängud ei korduks, on loodud veebipõhine ühiskirjutamine Google Drive'i dokumendis „Mängude loetelu“. Mänge on valikus praegu 147 koos kirjeldustega. Õpetajad võivad sinna ka ise mänge lisada. Projektiga võib liituda igal ajal, tuleb soovist vaid teada anda: evesaare(at)gmail.com.

Projekt kasvas arvatust suuremaks

„Õpetaja ülesanne on mäng välja valida, see koos lastega lavastada ning videosse võtta, teised saavad hiljem videot vaadata ja selle järgi omakorda mängu selgeks õppida. Praegu on valitud 82 mängu. Väga ootan osalejaid Ida-Virumaalt. Ühtpidi paistab see projekt väga lihtne, aga ei saa öelda, et video tegemine nii lihtne oleks. Osalejaid oleks vast rohkem, kui ei peaks videot tegema, tehnika kasutamine võib raske olla,“ arvas Eve Saare. 

„Algul oli plaanis projekt teha ainult eTwinnngu raames ja Tallinnas, aga siis leidsin, et ikkagi tuleb teha üle-eestiline, nii palju on ju mänge. Ja siis läks mõte juba edasi, et tahaks kaasata neidki õpetajaid, kes pole mitte kunagi eTwinningus ega rahvusvahelises projektis osalenud. Lõpuks saigi kokku rahvusvaheline projekt „100 rahvamängu Eesti lastele“. Praeguseks on välisriikidest registreerunud 39 õpetajat, Tallinnast 56 ja mujalt Eestist 43 õpetajat. Põhiosa on eTwinningu kaudu registreerunud. Aga ühes infotunnis sain aru, et on õpetajaid, kes natuke kardavad eTwinningut. Siis andsin projekti vabaks, kes ei taha eTwinninguga liituda, nendega suhtlen eraldi meili teel.

Kes on väljastpoolt Eestit liitunud, saadavad oma riigi rahvamänge oma emakeeles. Video aitab mängust aru saada. Mõni tõlgib ka osaliselt inglise keelde, aga mina omalt poolt pole välja pakkunud, et kõik eesti mängud inglise keelde tõlgitakse, see poleks mõeldav,“ rääkis Eve Saare.  

EV 100

Kogu projekti tegevus on seotud Eesti Vabariigi 100. Sünnipäevaga ning projekt on üles laetud ka EV 100 kingituste lehele. 

Projekti "100 rahvamängu Eesti lastele" eesmärk on hoida ja väärtustada rahvuskultuuri; tutvustada ja õpetada lastele vanemate ja vanavanemate mängutraditsioone ning erinevaid mänge, samuti Euroopa rahvaste mänge; luua mängudest veebipõhine videokogumik, mis on kui õppematerjal; kaasata koostööle paljud Eesti lasteaia- ja algklasside õpetajad Euroopa õpetajate projektikeskkonnas e-Twinning. 

Liituge projektiga ja mängige!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kuidas koolis kõiki kaasata
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• Veel parimatest eTwinningus