Kooliaasta 2017/2018 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused 
Kooliaasta 2017/2018 arvulistes näitajates (alus-, üld-, kutse-, täiskasvanu- ja kõrgharidus, koolivõrgu muutused ja noortevaldkond) 
Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid 

Minister Mailis Reps tõi välja, et kuigi õpilaste arv jätkab veel mõned aastad kasvamist, hakkab esimeste klasside suurus juba järgmisest aastast taas vaikselt kahanema. "See, et iga laps ja noor väärib parimat tuge pole seetõttu vaid sõnakõlks, vaid hädavajadus. Kui me tahame, et iga noor saaks ennast kõige paremini teostada, peame garanteerima, et nad püsiks haridussüsteemis ning oleks motiveeritud. See aga tähendab, et tulevikus peab nii toe pakkumisel kui ka rahastamisel arvestama, et kooliaja jooksul võib igal lapsel tekkida lisatoe vajadus ning seda tuleb pakkuda võimalikult kiiresti," sõnas minister.

Eesti hariduse vundament on tugev alusharidus, kuid lasteaiaõpetajate palgad on jäänud kooliõpetajate töötasudest märkimisväärselt maha ning regionaalne erinevus on väga suur. "Lasteaiaõpetajate palgad ulatuvad sõltuvalt kohast umbes 500 eurost pea 1100 euroni, mis kindlasti pole mõistlik, eriti arvestades õpetajate suurt vastutust ja professionaalsust. Oleme valitsuses kavandanud probleemi lahendamiseks järgnevatel aastatel 61 miljonit eurot ning lisaraha mõju on kindlasti tunda juba uue õppeaasta esimesel poolel, kui meie hinnangute järgi kasvab 86 protsendis omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk kuni veerandi võrra ning enam kui kümnes 25 kuni 62 protsenti," ütles minister Reps.

Uus kutseõppe rahastamismudel

Järgmisel aastal plaanib ministeerium võtta kasutusele uue kutsehariduse rahastamismudeli. Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, mis võib õpilaste valikute muutumise tõttu tähendada koolidele rahastamises ebastabiilsust. Samuti ei toeta praegune süsteem piisavalt tugispetsialisti teenuse pakkumist.

Minister Mailis Reps: "Kasutusele võetav uus rahastamissüsteem tagab koolidele pikemaajalise baasrahastamise, mis annab nii majandus- kui ka personalikulude stabiilsuse. Samuti toetab see senisest enam individuaalset lähenemist õppetööks. Teiseks hakkab uus rahastamiskorraldus võtma arvesse ka koolide tulemuslikkust."

Ministeeriumi fookuses on järgmisel aastal teemad, mille võtab kokku kooliaasta tähtsamate tegevuste ülevaade:

Digipööre
Koolide koostööprojekte õppe nüüdisajastamiseks toetab riik 10 miljoni euroga 
Esmakordselt viiakse läbi digipädevuse tasemetööd 
Koolid saavad soetada digiseadmeid õppimise mitmekesisemaks muutmiseks 

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine
Euroopa Liidu hariduse, noorte- ja teadusvaldkonna eksperdid arutlevad Tallinnas valdkonna tuleviku üle 
Hariduskonverentsil keskendutakse nüüdisaegsele õppimisele ja õpetamisele 
Tippteaduse konverentsil räägitakse teaduse mõjust ja väärtusest ühiskonnale 
Noortekonverents toob kokku Euroopa noored ja poliitikakujundajad 

Keel
Riik toetab eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet 
„Keeleklikk“ avab eesti keele e-õppe kursuse B1 tasemel 
Ministeerium töötab välja uue Eesti keelestrateegia 
Luuakse uus Eesti keeletehnoloogia programm 

Koolivõrk
Muusika- ja balletikool alustab kaasaegses hoones aastal 2020 
Valmistatakse ette kolme uue riigigümnaasiumi avamist 2018. aastal 
Omavalitsused saavad taotleda üle 37 miljoni euro põhikoolitaristu kulukuse vähendamiseks 

Kutseharidus
Järgmisel aastal rahastatakse kutseharidust uue mudeli alusel 
Kutsekoolides alustatakse valikuaasta piloteerimist 
Oskuste aasta jätkub ja kulmineerub 

Kõrgharidus
Doktoranditoetus tõuseb poolteist korda 
Ministeerium hakkab analüüsima õppetoetuste süsteemi 
Valmistatakse ette kõrgharidusseadustiku uuendamist 
Töökohapõhine õpe laieneb kõrgharidusse 
Kristjan Jaagu stipendiume välisriigis õppimiseks saavad taotleda ka magistrandid 

Noortevaldkond
Riik toetab täiendavalt noorte huviharidust ja -tegevust 

Teadus
Ehitatakse või renoveeritakse seitse teadus- ja õppehoonet 
Korrastatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste võrku 
Käivitunud on erinevad teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmed 
Valmivad teadusasutuste evalveerimise tulemused 

Täiskasvanuharidus
Riik kutsub täiskasvanuid õpinguid jätkama 
OSKA aitab õppida ja õpetada õigeid asju 
Toimuvad uued tasuta koolituskursused täiskasvanutele 

Vaade koolile, eksamid ning järelevalve – välishindamine

Uuest õppeaastast korraldab kogu haridusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium ning suund võetakse riskipõhisele järelevalvele 
Hinnatakse gümnaasiumide panust õpilaste arengusse 
Koolid saavad tagasisidet õpilaste rahulolu kohta 

Õpetajad ja koolijuhid
Rahvusvaheline õpetajate võrdlusuuring TALIS tuleb taas 
Luuakse riiklikud preemiad ja stipendiumid õpetajatele 
Riik uuendab õpetajate lähtetoetuse süsteemi 
Jätkub õpetajate töötasu kasv 

Üld- ja alusharidus
Omavalitsusi motiveeritakse tõstma lasteaiaõpetajate palka kooliõpetajate palga alammäärani 
Hariduslike erivajadustega õpilaste paremaks toetamiseks uuendatakse õppekorraldust 
Käivitub pilootprogramm eesti keele õppe tõhustamiseks 
Põhikooli uuenenud ujumisõpetus aitab vältida veeõnnetusi 
Kehaline kasvatus kujundatakse ümber nüüdisaegseks liikumisõpetuseks 
Lasteaedades tõhustatakse eesti keele õpet 
Koolilõuna toetus kasvab uuest aastast ühe euroni 
Uuel õppeaastal on esimest korda üleriigiliselt viis vaheaega 

Varia
Ettevõtlusõpe kogub tuure üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides 
Koolid peavad tagama haridusasutuste neutraalsuse valimiste eel ja ajal 
Ministeerium analüüsib koolikohustuse pikendamise võimalusi 18. eluaastani 

Allikas ja foto: HTM

Samal teemal:

• Omavalitsustel tuleb 1. septembriks esitada kava huvihariduse ja -tegevuse toetuse kasutamiseks
• Aasta-analüüs 2017: kümne aastaga on välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda

ProgeTiigri programmi ja Targalt internetis projekti raames korraldatavate õpitubadega toetame tehnoloogiahariduse ja targa internetikasutuse laialdasemat levikut õppijate ja õpetajate seas. 

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, samuti neid omavahel lõimida: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. Lisaks tehnoloogiliste vahendite ja keskkondadega tutvumisele peame tähtsaks ka tähelepanu pööramist targale ja turvalisele internetikasutusele, niisiis võib tänavustes töötubades ka eraldi teemana käsitleda tarka internetikasutust. 

NB! Õpitubade läbiviimist toetab HITSA, toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad. 

Õpitoa korraldamise tingimused

Ühe õpitoa minimaalne pikkus on kaks akadeemilist tundi.

Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5–20 eluaastat.

Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Seega palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.

Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.

Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12. 

Õpituba peab toimuma ajavahemikul 7.–22. oktoober 2017.

Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2017 (registreerumisvormi näidis).

Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).

Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, toitlustuse tellimine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110 eurot bruto/1 õpituba) ja osalejate kerge eine (kuni 3 eurot osaleja).

Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.

Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. Juhime tähelepanu, et juhul, kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamisel olema ka lapsevanema nõusolek. 

Esita õpitoa läbiviimise kavand SIIN hiljemalt 17. septembriks 2017.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt Internetis“.

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ning korraldama sellega seotud üritusi.  

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• Code Week 2017 – taotleda saab stipendiumi!
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks

Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

Aasta-analüüs toob esile, et kümne aastaga on Eestis välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda, jõudes enam kui 8 protsendini kõikidest meie kõrgharidustaseme õppuritest. Samuti on kandnud vilja loodus-, täppis-, ja tehnikateaduste õppimise arendamine, sest suurenenud on nii huvi nende valdkondade vastu kui ka lõpetamine. Kasvanud on ka doktorantuuri lõpetanute hulk, kuid eesmärgini – milleks on 300 lõpetajat aastas – Eesti veel jõudnud ei ole. 

Minister Mailis Reps märkis, et rahvusvaheliselt paistab enim silma meie põhikooli kõrge tase. „Me ei väsi kordamast, et meie noored on selgelt maailma tipus. Samamoodi on väga tugevad ka meie üldkeskhariduse ning kõrghariduse lõpetanute üldised infotöötlusoskused. Teisalt on selge, et peame vähendama madala haridustasemega noorte hulka ning kriitiliselt vaatama, milliseid valikuid teevad õppurid põhikooli järel,“ sõnas minister Reps.

Teiste riikide taustal on tähelepanuväärne ka Eesti õpetajate töötasu väga kiire kasv. Aastatel 2012-2016 kasvas üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu pea 50%. „Sama olulist tööd teevad ka lasteaiaõpetajad, mistõttu peame kiirkorras vähendama regionaalset palgalõhet alushariduses ning kasvatama keskmist töötasu. Selleks toetame kohalikke omavalitsusi järgnevatel aastatel enam kui kuuekümne miljoni euroga,“ märkis minister. 

Aasta-analüüs toob välja, et noorte osavõtt huviharidusest, huvitegevusest ja muust noorsootööst on kasvamas. Ainult kümme protsenti noori ei osale kusagil. „Huvitegevus peab olema mitmekesine ja kättesaadav igas Eestimaa nurgas, sest lisaks kooliharidusele peab olema igal lapsel ja noorel sõltumata elukohast võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib – olgu selleks näiteks laulukoor, robootikaring või spordikool,“ ütles Mailis Reps.

Koos aasta-analüüsiga avaldas ministeerium ka põhjalikuma ülevaate lõpetanute edukusest tööturul. Sellest selgub, et õppimine tasub end ära - kõrgema hariduse omandamine on otseselt seotud ka kõrgema töötasuga. Iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut ning seda teeb ka iga tööturul oldud aasta. Samuti on lõpetamine kasulikum kui õpingute katkestamine, sest pea kõigil tasemetel teenivad lõpetanud katkestajatega võrreldes haridustasemest sõltuvalt kuni 50% kõrgemat palka.
  
Aasta-analüüsi kokkuvõte 

Analüüsid

Head oskused 
Õpetajate palgakasv 
Eesti noorte osalemine noorsootöös 
LTT erialade õppimine Eesti kõrghariduses 
Välisüliõpilased Eesti kõrghariduses 
Edukus tööturul 

Taust

Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi. Analüüsi eesmärk on olla vundament konstruktiivsele ja kriitilisele debatile ning toetada huvilisi, kes tahavad mõista, kus on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid eesmärke oleme endale seadnud.

Sel aastal on analüüsi fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs annab põhjalikuma ülevaate teemadest, mis on ministeeriumi vastutusvaldkondades viimastel aastatel väga hästi silma paistnud vastates küsimustele: miks see on oluline, mis on meie tänane seis, mis tegurid seda mõjutavad, mida me oleme hästi teinud ning vajadusel ka – mida võiks veel teha. Avalikustati ka aasta-analüüsile lisatud põhjalikum ülevaade lõpetanute edukusest tööturul.

Eelmisel aastal analüüsisime Eesti hariduse seitset probleemi. Need olid ja enamik on jätkuvalt teemad, kus me pole endale seatud sihte veel saavutanud.  Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi.  Viimase aastaga on probleemist positiivseks uudiseks saanud täiskasvanute osalus elukestvas õppes, kus mitmeaastase paigalseisu järel kasvas 2016. a osalus 3 protsendipunkti võrra. Samas on madala haridustasemega noori kahe protsendi võrra enam kui lootsime. Õpetajaameti atraktiivsus pole kiirest palgatõusust hoolimata paranenud. Põhikooli järel on vähe noori, kes soovivad jätkata kutsehariduses. Eesti keele oskuse tase venekeelse põhikooli lõpetanutel paraneb tasapisi, kuid pole veel piisav, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki (90% B1 tasemel). On väga hea, et poiste mahajäämus lugemisoskuses on vähenenud, kuid nagu näitas PISA 2015, on soolised lõhed hariduses püsivalt tähelepanu vajav teema. Laste ja noorte arvu piirkondlikult ebavõrdne muutumine seab jätkuvalt suure surve alla koolivõrgu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta-analüüs: madala haridustasemega noorte hulka tuleb vähendada

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. Eesti koolid, õpetajad ja õpilased osalevad eTwinningus väga aktiivselt. Aga projektipartnereid võiks alati rohkem olla, nii arutletigi 21.-22. augustil Pärnus toimunud suvekoolis, kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse. 

eTwinningu ekspert, Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Mari Tõnisson rääkis kaasavast haridusest ja kuidas eTwinning seda toetab. „eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised,“ sõnas Mari Tõnisson. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kiire küsitlus koolitusel osalenute seas tõi kaasava haridusega välja erinevaid seoseid – see on koostöö, hoolimine, toetamine, erivajadus, märkamine, õpilased – aga kõige õigem tundus, et kaasav haridus, see ongi kool. 

Mari Tõnisson peatus pikemalt kaasamisel HEV-õpilasest lähtudes ja tõdes, et kõige suurem murekoht HEV-õpilaste kaasamisel õppetöösse oleme meie ise oma eelarvamuste ja vahel kitsa silmavaatega, aga ka spetsialistide nappus ja õpetajate professionaalne ettevalmistus. 

Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, et kuulmis- ja nägemispuudega laste koolina tegid nad eTwinningus alguses koostööd üksnes erikoolidega, kartes, et ehk ei jõua nad tavakoolidega projektis sammu pidada. Aga juba aastaid ei karda nad enam midagi, eTwinningus teeb töö kergeks veebipõhisus ja võimalus ülesandeid oma oskustest lähtuvalt lahendada, keegi ei pea üle oma varju hüppama. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Ingrid Maadvere ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja, eTwinningu ekspert Laine Aluoja rääkisid (ja meenutasid) multiprojekte mentoritega. Seda ikka koos projektide algatajatega. 

eTwinningu mentorid on õpetajad, kellel on juba projektitöö kogemus ning nad on valmis abistama selles ka teisi. Sel kevadel algatasid mentorid terve hulga multiprojekte, kus said ja saavad osaleda kõik õpetajad. Mõned projektid on lõppenud, mõned veel kestavad, mõned alles saavad hoo sisse.  Multiprojektide eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 

Loe eTwinningu multiprojektide kohta lähemalt Koolielu artiklist Veel parimatest eTwinningus ja eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides.

Seejärel arutleti  koos, missugune on hea eTwinningu projekt, ning kiirkorras käidi välja mitu ideed, kuidas kaasata projekti näiteks kohalikku omavalitsust, kohalikke firmasid, lapsevanemaid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, miks mitte ka kõrgkoole. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Meeri Sild selgitas, kuidas koolist võib saada eTwinningu kool ja miks see hea on. „eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna. Et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond,“ selgitas Meeri Sild. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat – loetles ettekandja „eTwinningu kooli“ plusse. Ta andis ka ülevaate, kuidas märgist taotleda. Loe „eTwinningu kooli“ kohta lähemalt siit.

Esimese päeva lõpetuseks õpiti veel, kui oluline on kommunikatsioon ja kuidas oma toredaid eTwinningu projekte kolleegidele (ja avalikkusele laiemalt) tutvustada. Seda töötuba juhendas HITSA kommunikatsioonijuht Laura Vetik. Praktilise tööna valmisid rühmades eTwinningut tutvustavad videod, igaüks konkreetsele sihtrühmale, ja teise koolituspäeva alustuseks vaadati tehtut koos. Veel räägiti videokonverentsist grupitöös ning sellest, kuidas organiseerida online grupitööd. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu keskkonnahariduslik ajakiri „Kägu” jätkab ilmumist, tulekul on 24. number. Ootame õpetajate ja kõigi keskkonnaharidusest huvitatud osapoolte kaastöid: heade kogemuste ja huvitavate projektide kirjeldusi, tööjuhendeid, metoodilisi juhendeid, tunnikonspekte, kontrolltöid jms keskkonnahariduse, bioloogia, geograafia, loodusõpetuse, keemia vms alal. Kaastöö võib olla mistahes keskkonna- või loodushariduslikul teemal, artikli maksimaalne maht on 4 lehekülge (1 lk sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega), oodatud on ka artiklit illustreerivad fotod koos autori nime ja selgitava allkirjaga. Väga oodatud on ka head ja läbiproovitud tööjuhendid. Autor saab Liidult kirja, et tema töö on trükisõnas avaldatud.

„Kägu” peamisteks lugejateks on õpetajad ja keskkonnaharidusest huvitatud inimesed. Ajakiri ilmub projektipõhiselt üks kord aastas, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seniste numbritega saab tutvuda kodulehel https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/

Ootame kaastöid hiljemalt 12. septembriks 2017. aastal, aadressil anne.kivinukk@gmail.com. Töö kättesaamisest teavitame saatjat lühikese e-kirjaga.

1. septembrist tõuseb kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk 80%-ni kooliõpetaja alampalgast ehk vähemalt 840 euroni, kirjutab Tiina Vapper Õpetajate Lehes. 

Lasteaiaõpetajad on õiglase palga eest seisnud aastaid. Selle kulminatsiooniks sai 2015. aasta suvel lasteaednike liidu korraldatud rattaretk, mille järel anti 15. juunil Toompeal riigikogule üle lasteaednike kollektiivne pöördumine ning selle toetuseks kogutud 27 220 allkirja. Ettepanek oli kehtestada lasteaiaõpetajatele sarnaselt kooliõpetajatega riiklik palga alammäär, mis kaotaks omavalitsuste võimalustest ja prioriteetidest tingitud suure palgalõhe. Praegu ulatub kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk piirkonniti 520 eurost 1087-ni.

Loe artiklit täismahus siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne
• Sihtasutused panid lasteaedade heaks jalad tööle

Õppeasutuste järelevalvega tegelesid varem nii maavalitsuste kui ka ministeeriumi ametnikud. Alates 1. septembrist koondub kogu järelevalve ühtse juhtimise alla. Ministeeriumi eesmärk on tagada, et ümberkorralduse tõttu ei esineks häireid järelevalve teostamisel ja kõik osapooled oleksid teadlikud, kes nende piirkonnas ministeeriumi kontaktisikuks on.

“Meilt on murelikult küsitud, et kas võrreldes varasemaga, kui igas maavalitsuses kohapeal oli järelevalvega seotud inimene, suudetakse juhtumitele sama operatiivselt reageerida,” ütles ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo. “Tegelikult lubab uus töökorraldus teostada meil järelevalvet veelgi tõhusamalt, sest näeme selgelt kogu riiki hõlmavat tervikpilti ja oskame suunata koolidesse just igale eri juhtumile sobivate pädevusetega eksperte,” ütles Hollo ja lisas, et järgmise poole aasta jooksul, kui tegelik töömaht selgub, hinnatakse töö tulemuslikkust ning vajadusel võetakse inimesi juurde.

Neljas Eesti piirkonnas asuvad alates 1. septembrist tööle eksperdid, kes tegelevad järelevalve läbiviimisega, nõustavad ja teavitavad õppeasutusi ja pidajaid, lapsevanemaid ja omavalitsusi, vastavad lasteaedade, koolide ja kodanike küsimustele ning lahendavad kaebusi.

“Meie eesmärk on tagada, et ministeeriumi ja haridusatuste infovahetus oleks kiire, lihtne ja mugav, sest see mõjutab kindlasti ka tegevuse asjakohasust ja operatiivsust,” ütles Lõuna piirkonnas tööle asuv ekspert Kaidi Maask ja kinnitas, et ta on valmis kohalike omavalitsustega aktiivset koostööd alustama.

Ekspertide kontaktandmed edastas ministeerium möödunud nädalal kõikidele maavalitsustele, omavalitsustele, õppeasutustele ning vajadusel saab abi või nõu saamiseks pöörduda otse õige inimese poole.

Kontaktandmed leiab HTMi kodulehelt. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Septembrist võtavad maavalitsuste haridusvaldkonna ülesanded üle Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove
• Ministeerium avaldas juhendmaterjali üldhariduskoolide ebamõistlike rahastamispraktikate vältimiseks
• Lastekaitsjad nõuavad riikliku järelevalve tõhustamist

Võrgustiku kasvamine kõiki haridusastmeid kaasavaks kogukonnaks on andnud mitmete aastate jooksul palju uusi teadmisi erinevate õppemetoodikate ja tehnoloogiate sidumisel. Võrgustiku kaudu jätkub parimate praktikate jagamine ja uute võimalustega tutvumine, kuhu saab panustada iga võrgustikku kuuluv haridustehnoloog.

Suvekoolis arutatakse võrgustiku tuleviku tegevusi ning viiakse läbi mitu põnevat töötuba. Haridustehnoloogide suvekool on suurepärane võimalus luua kontakte ja leida uusi koostööpartnereid teistest koolidest. Seekordses suvekoolis on 110 osalejat.

Näiteks toimub suvelkoolis loeng teemal, kuidas jõuab internet päriselt üle õhu kohale ja miks alati ei jõua, mida peab arvestama Wi-Fi võrgu välja ehitamisel ja selle kasutamisel. 

Ettevõtte Smart Home Solutions OÜ esindaja Rene Tammemäe tutvustab Z-wave juhtmevabal tehnoloogial baseeruvaid nutiseadmeid, mis aitavad kodus ning tööl mõõta ja optimeerida erinevaid protsesse (energiakulu, tulekahju, veelekked jne) ja üleüldiselt automatiseerida ja mugavdada erinevaid ruume (temperatuur, valgus, liikumine jne). Kohapeal seatakse üles erinevad vidinad, mida saab ise uurida ja katsuda.

Ühes töötoas vaadatakse erinevaid pistikrogramme, millega saab tõhustada tööd GoogleDrive’ga. Lisaks heidetakse pilgu ka Google Classroomi võimalustele. Teises töötoas õpitakse tegema kunsti AutoDraw, QueekyPaint, Bomomo, Pencil Madness ja Silk keskkondadega. Tulemustest valmib kunstinäitus, kus kõik suvekoolis osalejad saavad valminud töid hinnata. 

Suvekoolist saab lähemalt lugeda siit.

Haridustehnoloogide suvekooli korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pärnu linna eÕppe päev
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Raspberry Pi algajatele
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Meediauurijatele on saanud selgeks, et veel viie aasta eest kehtinud ja toiminud soovitus piirata laste ekraaniaega ei ole enam piisav. Kuna teismeliste digipäev on täis väga erinevaid ekraane ning neis väga erinevaid tegevusi, tuleb vanematel püüda mõista hoopis ekraanidel tegutsemist. Loe edasi ning tutvu soovitustega ERR Novaatoris.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Veebikonstaabel: kaitse veebikontot nagu oma kodu

CO-LAB (Collaborative Education Lab) projekt keskendub koostöös õpetamisele ja õppimisele klassiruumis. Koostöö tegemine on 21. sajandil oluline oskusi, kuid selle õpetamine koolides on pigem erand, sest puudub selge arusaam, mida tõeline koostöö hariduses tähendab.

Seepärast viis CO-LAB eelmisel aastal läbi tasuta veebikursuse koostööl põhineva õpetamise ja õppimise koht. See ostus aga sedavõrd populaarseks, et tänavu sügisel viiakse sama kursus läbi ka teist korda - seekord pisut täiendatud vormis ning pikema ajaperioodi jooksul. Kursus on suunatud alus- ja üldhariduse õpetajatele, õpetajaks õppijatele, õpetajate koolitajatele, aga ka poliitikakujundajatele ning koolijuhtidele. Kursus toimub inglise keeles.

Kursus on üles ehitatud neljale moodulile, kus uuritakse, mida tähendab koostööl põhinev õpe, kuidas seda klassiruumi tuua, mil moel selle efektiivsust hinnata, samuti kuidas aitab õpetajate omavaheline koostöö kaasa ka õpilaste koostöös õppimisele.

Kursuse käigus antakse nõuandeid ning konkreetseid soovitusi tegevuste kohta, mis toetavad koostöös õppimist ja õpetamist klassiruumis. Kõikidel osalejatel on ligipääs ka erinevatele õppevideotele jm toetavatele materjalidele.

CO-LABi veebikursust korraldab European Schoolnet.

Lisainfo ja kursusele registreerumine siin >>

Samal teemal:

• Co-Lab – koostööstsenaariumid, mida tundides testida
• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis