14. aprillil kogunesid Helsingis Eesti Majja paarkümmend Soomes tegutsevat eesti keele õpetajat. Seekord oli õpetajate põhitegevus mängimine - prooviti, kuidas keeleõppemänge tunnis rakendada.
"Eesti haridussüsteem peaks iga 5 aasta järel andma õpetajale vaba veerandi, et ta saaks uusi kogemusi omandada – minna välismaale jms," märkis Konguta kooli juht Liina Tamm HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil "Pöördepunkt hariduses".
European Schoolneti tegevjuht Marc Durando tõdes HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil „Pöördepunkt hariduses“ esinedes, et IKT kasutamine ei ole veel Euroopa koolides õppetöö igapäevane osa – muutused võtavad aega.
Tartu ülikoolis arutleti, missugune on kõrghariduse tulevik. Konverents „Visioon 2032“ otsis vastuseid küsimustele, mida oodatakse ülikoolidelt oludes, kus info ja teadmised on tänu virtuaalmaailmale kõigi jaoks üha enam kättesaadavad.
Õpilaste digiloovtööde II kooliastme võit läks Lähte ühisgümnaasiumisse, III kooliastmes oli parim Tartu kommertsgümnaasium. Tööd aitavad astmenimede tundmaõppimisel ja õiglase kaubanduse põhimõtetest arusaamisel.
Konverents „Muusika- ja kunstikasvatus muutumises“ CFMAE14 viib kokku teadlasi, õpetajaid ja tegevkunstnikke üle maailma eesmärgiga kaardistada, edendada ja genereerida uusi ideid muusikas, kunstides ja kunstikasvatuses.
Ka Rootsis on lasteaiad lapsest lähtuva pedagoogika rakendamisel pika arengutee läbinud. Oma kogemusi jagasid märtsi lõpus toimunud alushariduse konverentsil Kaili Kits-Pylkko ja Eeva Mäkelä Prästkagen Förskolast.