18.–20. juunil kogunevad Tallinna Kultuurikatlas ligi 70 eksperti kolmekümnest erinevast riigist, et arutleda, kuidas digitaalsete lahendustega noori senisest paremini otsuste tegemisse kaasata.
Ligi kaks tuhat Eesti noort andsid oma panuse Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisse, tuues esile vajadust pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele, internetis tegutsemise tagajärgedele ja noorte vaimsele tervisele.
Noortevaldkonna tunnustuskonkursil pälvisid aasta noorsootöötaja tiitli Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ja Riin Luks, kes tegutseb Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses projekti „Nopi üles“ juhina.
Täna Brüsselis toimunud EL-i noortevaldkonna ministrite kohtumisel oli esmakordselt kõigil Euroopa noortel võimalik öelda sotsiaalmeedia vahendusel sõna sekka noorte jaoks olulistel teemadel, millega Euroopa Liit peaks edasi töötama.
Rahvusvahelist noortepäeva on tähistatud alates 1999. aastast ja selle raames toimub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) algatusel noortele suunatud sündmusi üle kogu maailma.
Noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon on loodud kohalikele omavalitsustele ja teistele noorsootöö tegijatele, et toetada noorsootöö arendamist, planeerimist ning elluviimist.
Järgmisel esmaspäeval, 24. juulil algab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia eestvedamisel Viljandimaal väliseesti noortele suunatud pärimuskultuuri suvelaager Lõimeleer, millest sel aastal võtab osa 26 osalejat 13 erinevast riigist.
Täna toimub Brüsselis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise noortevaldkonna avaüritus „Nutikas pärastlõuna nutika noorsootööga“, mis toob kokku noorteküsimuste ametnikud EL liikmesriikidest ja programmeerimise suvekoolis osalevad noored.
Iga teine vanem Eestis usub, et tulenevalt rahalisest olukorrast ei kiirusta nende lapsed kodust välja kolimisega. 33% vanematest usub, et nad peavad lapsi rahaliselt toetama ka siis, kui nad on kodust lahkunud. Samas usub suur osa vastanutest, et nende lastel saab olema parem majanduslik tulevik.
Äsja valminud noorteinfo analüüsist selgub, et Eesti noorte hinnangul on neid huvitav info kergesti leitav ja arusaadav, enim otsitakse infot õppimisvõimaluste kohta ja peamine infoallikas on internet. Info saamisel peavad noored väga oluliseks kiirust ja kasutajamugavust.