Meedias on levinud info muudatustest eesti keele riigieksami hindamises. Sellega seoses soovime teemat selgitada, kuna peame oluliseks eesti keele oskuse kõrget taset.
2017. aasta riigieksamite esmased tulemused eesti keele, eesti keele teise keelena ja matemaatika eksamil on eelnevate aastate võrdluses stabiilsed. Võõrkeeleeksamite osas on märgata suuremat huvi erinevate võõrkeeleksamite valimisel.
Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6842 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eksamiperiood jätkub kolmapäeval, 26. aprillil eesti keele teise keelena eksamiga, kuhu on registreerunud 2313 eksamitegijat.
2017. aasta riigieksamitele on esialgsetel andmetel registreerunud 10 437 eksamisooritajat, kellest 8 277 on gümnaasiumiõpilased, 775 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1 385 kutseõppeasutuste õpilased. Kokku tehakse 2017. aastal 25 025 eksamit.
Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ning varem lõpetanud, kes soovivad 2017. a riigieksameid teha, peavad hiljemalt 20. jaanuaril riigieksamitele registreeruma eksamite infosüsteemis (EIS).
Alates 2016. aastast hakatakse riigieksami tulemuste kõrval kooli tegevusnäitajana arvestama gümnaasiumi panust õpilase edasijõudmisesse. Gümnaasiumide õppetöö tõhususe näitaja annab koolidele tagasisidet, mis võimaldab eksamitulemuste kõrval täpsemalt jälgida edukust õppe läbiviimisel.
Tänavuste riigieksamite tulemused meedias erilist lainetust ei tekitanud, sest kõik oli kenasti keskmine ja stabiilne. Võimalust oma eksamitööga apellatsiooniperioodil tutvuda kasutas ligi 200 eksaminandi.