Loo autorid on Eva Palk, Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator ja Urmas Tokko, Koolielu bioloogia ainemoderaator. 

Koolielu ainemoderaatoritena palusime bioloogia ja inimeseõpetuse õpetajatest kolleegidel meenutada mõnda vana/unustatud meetodit või IKT-vahendit, mida kunagi õpetamisel või õpilaste õppimisele suunamisel kasutati või koolitustel õpiti. Küsitluse viisime läbi Google Forms keskkonnas ning lingi sellele saatsime aineõpetajate listi. Vastajaid oli natuke vähevõitu (10), aga seda tänulikumad oleme neile kolleegidele, kes kiires õpetajatöös selleks aega leidsid.

Palusime välja tuua ja lühidalt kirjeldada:
1)    enda seisukohast unustatud õpetamismeetod ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud meetodi kasutamiseks tänapäeva digimaailmas (meetodi "digistamine");
2)    enda seisukohast unustatud, näiteks kunagi koolitusel õpitud IKT-vahend ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud IKT-vahendi/keskkonna asendamiseks tänapäevasemaga.

Lüümikud ja VHS-kassett

Vanadest õppevahenditest meenutasid küsitlusele vastanud õpetajad lüümikuid, VHS-kassetil õppefilme ning paberist-papist või „vakstust“ tabeleid. 

Tõepoolest, need sisult ju õpetlikud, kuid digimaailma kiire saabumisega enamjaolt ka kiirelt käibelt kadumas vahendid sobivad peagi vaid ajaloohuvilistele. Need paljuski ka metoodiliselt hästikoostatud õppevahendeid võiks mõnikord siiski veel klassi tuua (igatahes mitte kõiki ära visata) kasvõi meenutuseks, et iga hea skeem ei pea vilkuma ega klikitav olema. Vanu asjalikke tabeleid võivad õpilased proovida ka ise n-ö digistada (loomulikult autoriõigusi järgides): plakatit või selle osi pildistada, digitaliseeritud skeemide seeriaid luua, viidetega täiendada, tõlkida (paljud seinatabelid olid ju vene või suisa saksa keeles), veebilehel lugu juurde jutustada. Küsitluse vastustes pakuti lahenduseks lüümikute ja kassettide digitaliseerimist ning nende sisu veebipõhiseks muutmist. Tänapäeval asendavad seinatabeleid näiteks elektroonsed esitlused (PowerPoint), ent vanad tabelid võlusid sellega, et nad seisid kogu aeg paigal ja neid sai õpilane rahus jälgida ka siis, kui mõte tunnis uitama läks.

Rollimängud ja loeng

Enda jaoks unustatud õppemeetoditest mainiti rollimänge (digivahendeid kasutamata), loengupidamist, õpet mosaiikrühmades, konspekti koostamise nõudmist, õpikus toodud küsimustele vastuste otsimist. Tänapäeva õpikutes on sageli kirjas nii võrdlused kui järeldused, mida varem õpilastel endil paluti koostada. 

Võib-olla on see mõnes mõttes ühe arendava õppemeetodi asjata unustamine, liiga valmis vastuseid „ühe klikiga“ (st kiirelt valmiskujul) pakkudes? Ega teagi, ühest küljest leiab materjali võrdlemiseks ja järelduste tegemiseks ka mujalt kui õpikust, teisest küljest eeldabki tänapäeva õpilane ilmselt võimalikult väikest ajakulu ja „valmistoitu“. Kuid oleme kindlad, et õpetaja leiab sobiva võtme ka õpilaste mõtlemise, mitte üksnes meeldejätmisvõime käivitamiseks. Üks vastanud õpetajatest rõhutaski: tänapäeval on võimalik õpetada lapsi võrdlema, järeldusi tegema, infot süstematiseerima jne internetimaterjalide põhjal. Siia lisandub veel internetis oleva info usaldusväärsuse hindamine.

Mõned testid tuleks viia kaasaegsesse vormi

Unustuse hõlma vajuvatest digitaalsetest õppematerjalidest nimetati „Miksikese“ teadusmiksi teste ja „Küsimustepanka gümnaasiumibioloogias“ (siiski veel veebis: http://www.tamme.tartu.ee/biokysimused/). Neid peeti tänapäevalgi sisu poolest  kasutatavaks, ent mõistlikum oleks nende viimine kaasaegsesse vormi: näiteks viia küsimustele vastamine interaktiivseks ning luua õpetajale veebis võimalus küsimuste täiendamiseks ja lisamiseks.

Vana tüüpi rollimänge asendavad nüüd veebipõhised simulatsioonid, rühmatöid tehakse ja plakateid koostatakse veebipõhiste vahendite abil (küsitlusele vastajad mainisid http://www.pizap.com, www.picmonkey.com, fotopangana http://www.pexels.com. Õpetaja loengut klassiruumis asendavad osaliselt teadlaste jt spetsialistide audio- ja videoloengud veebis. Ka nende põhjal saab õpetada konspekteerimist, mida kasvõi kõrgkoolis õppides ikka tarvis läheb – kipub ju oskamatu konspekteerija lihtsalt loengupidaja teksti ümber kirjutama. 

APS-teste mäletate?

Kunagi koolitusel õpitud, kuid enam mitte aktiivselt kasutatavatest IKT-vahenditest toodi välja APS-testide loomise keskkond, mis kahjuks Windows 10-ga ei ühildu. Õpetajad on loonud tuhandeid küsimusi sisaldavaid teste, mis uue operatsioonisüsteemiga on osutunud kasutuks. Nimetati ka keskkondi Tiigriretk Eestimaal http://bio.edu.ee/matk/, Noor Teadlane http://bio.edu.ee/teadlane/, Noor Loodusuurija http://bio.edu.ee/noor/ ja IVA õppekeskkonda, ise koostatud valikvastustega teste Excelis, Inspiration mõistekaardi tarkvara.
Põhjuseks, miks neid keskkondi enam aktiivselt ei kasutata nimetati uute ja huvitavate rakenduste ja õpikeskkondade pealetulekut. Ajapuudusel ei jõua kõiki kasutada ja iga õpetaja valib enda lemmikud. Näiteks kunagi populaarse  HotPotatoesi on nüüd asendanud rohkem võimalusi pakkuv Learning Apps, Quizziz, Triventy, Socrative. Ristsõnu sai aastad tagasi koostatud MS Exceli abil, nüüd on ristsõnade loomise uusi keskkondi hulgaliselt, näiteks soovitati EclipseCrosswordi.

Leiti ka, et õpikeskkondade tasulised versioonid, mis õpetajate tööd hõlbustavad, annavad palju enam võimalusi ning väike, sageli ühekordselt makstav summa ei tohiks koolidele üle jõu käia. Näiteks kuldvillaku tegemine JeopardyApp keskkonnas - tasulises variandis on võimalik pilte lisada ja kasutada ka „topeltvillaku“ võimalusi. 

Küsitlusele vastanud tõid positiivsena välja digi-keskkondadesse sisenemise ja konto loomise lihtsustumist tänapäeval.

Uued keskkonnad on õpetaja tööd hõlbustanud

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et uued õpikeskkonnad ja -rakendused on õpetaja ja õpilase tööd palju hõlbustanud ja muutnud selle mitmekesisemaks. Samas ei tohiks unustada neid vanu õppemeetodeid ja -vahendeid, mis oma lihtsuses ja kindluses on universaalsed. Näiteks aitavad õpilaste sotsiaalset pädevust kõige rohkem arendada ikka traditsioonilised rolli- ja õppemängud. Seinale või tahvlile riputatavaid jooniseid ja skeeme saab reaalses elus puudutada, neil näpuga järge ajada jms. Need ei vilgu, ei hüple ja ei kao ära. Staatilised õppevahendid pakuvad vaheldust ja tuge tänapäeva kiires elus - olla kahe jalaga päris maailmas, mitte pidevalt ja pealetükkivas virtuaalreaalsuses. 

Foto: Koolielu arhiiv.