Koostöös partneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist alustas SA Archimedes 2013. aastal Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra stipendiumiprogrammiga, mis pakkus hariduskoostöö võimalusi Eesti ja Norra kõrgkoolidele ning Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini keskharidusasutustele. Neljapäeval, 2. märtsil tehti Tallinnas toimunud konverentsil programmist kokkuvõtteid ning tänati projektides osalenud koole.

Stipendiumiprogrammi rakendati koostöös Eesti-Norra teaduskoostöö programmiga. Stipendiumiprogrammi rahastati EMP-i ja Norra toetustest ning Eesti riigieelarvest: EMP ja Norra toetused 1,6 miljonit eurot, kogueelarve oli 1 777 778 eurot.

Mida programm toetas?

Programm toetas üliõpilaste õpingud partnerülikoolis (mõlemas suunas); Eesti üliõpilaste praktiktat partnerriigi asutuses; üliõpilaste osalemist teadusprojektides, mida rahastas Eesti-Norra teaduskoostöö programm; kõrgkoolide õppejõudude (mõlemas suunas) või ettevõtete personali (suunaga Eestisse) lähetusi partnerülikooli õpetama; Eesti kõrgkoolide töötajate koolitusi partnerriigis.

Keskhariduse tasandil toetas programm koolide koostööprojekte; õpetamise ja õppimise kvaliteedi tõstmist kvalifitseeritud personali ja õpikeskkonna kaasajastamise kaudu.

Programm toetas ka uusi õpirände- või koostööprojekte ettevalmistavaid lähetusi nii kõrgkoolides kui keskharidust andvates õppeasutustes. 

Positiivsed tulemused

Tallinas Telliskivi Loomelinnakus toimunud lõpukonverentsil sõnas SA Archimedese juhatuse liige Rait Toompere, et tegu oli väga eesmärgipärase programmiga, mis intensiivselt keskendus Eesti, Norra ja Islandi haridussüsteemi tutvustamisele ja pakkus mitmekülgseid võimalusi koostööks. 

Norra esindaja Veena Gill (Norwegian Centre for International Cooperation in Education) tõstis esile eestlaste kui programmi koordinaatorite professionaalsust ja tõhusat tegutsemist. „Programm sai nii edukas olla ainult tänu tublidele osalejatele,“ sõnas ta.

Anne Hütt Sihtasutusest Archimedes tutvustas programmi tulemusi. Kokku 251 õpetajat ja 201 õppejõudu said tutvuda hariduseluga partnerriigis. Tudengid kasutasid stipendiumiprogrammi võimalusi siiski vähem, takistuseks näiteks akadeemilise kalendri suured erinevused või Eestis ka see, et paljud tudengid töötavad õpingute kõrvalt täiskohaga. Plusspoolele võib kindlalt kanda koostöö elavnemise Eesti ja Norra haridusasutuste vahel ning kvaliteetsete õppematerjalide lisandumise. Miinuspoolele jääb kohati liigne bürokraatia ja küsitavad nõuded taotluste täitmisel ja aruannete esitamisel, samuti oleks koolidel vaja olnud rohkem abi projektipartnerite leidmisel. 

Kuidas kasutasid võimalusi üldharidus- ja kutseõppeasutused

Programmis valmis keskhariduse baasil (üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused) kokku 10 projekti, projektide kogumaksumus oli 56 881 eurot, partnerriigi hariduseluga tutvumas, uusi projekte ette valmistamas või koolitustel käis kokku 191 õpetajat ja 60 koolitöötajat.

Projektide teemad hõlmasid koolikeskkonda, loodus- ja reaalaineid, tervislikku koolipäeva jm. 

Näiteks Tõstamaa Keskkooli ja Norrast Charlottenlundi kooli (Charlottenlund Upper Secondary School) projekt „Õnnelik kool“ keskendus õppetöö probleemidele klassiruumis ja nendele lahenduste leidmisele – kuidas igavaks ja raskeks peetavad õppeained õpilastele huvitavaks ja põnevaks muuta. Projekti tulemusena valmis käsiraamat meetoditest ja võimalikest lahendusest, mis on abiks õpetajale. 

Aravete Keskkool ja Norrast Lillehammeri kool (Lillehammer Upper Secondary School) tegud projekti „Tervislik elustiil koolis“. Projekt keskendus sellele, milliste meetoditega ja mis ainetes saaksid õpetajad propageerida tervislikke eluviise, sh tervislikku toitumist. Projekti tulemusena pakutakse nüüd Lillehammeri koolis õpilastele sooja lõunat 8varem olid õpilastel kaasas võilevad) ja Aravete koolis on aktiivsed vahetunnid õues koolipäeva loomulik osa. 

Pärnumaa Kutseõppekeskus ja Islandilt Breidholti kolledž tegid koostööprojekti, kuidas siduda matemaatikaõpet tööõpetusega, konkreetselt puusepa erialaga. Projekt aitas õpilastel mõista, kus, millal ja miks on matemaatikateadmised töös ja igapäevaelus vajalikud, et matemaatika ei ole lihtsalt teooriad ja võrrandid. Valmisid konkreetsed õppematerjalid eesti ja inglise keeles. 

Samal teemal:

• Haridus- ja koolitusprogrammil „Erasmus+“ oli rekordarv osalejaid
• Archimedes tunnustas Kuldõunaga haridus- ja noortevaldkonda