Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat


Avaldaja:Laura Vetik08. November 2016

Praegused noored oleks nagu hoopis teises maailmas üles kasvanud kui varasemad põlvkonnad. Ja nad ongi. eTwinningu aastakonverentsil esinenud Emma Mulqueeny rääkis peale 1997. aastat sündinud lastest ning selgitas, kuidas sotsiaalmeedia uut põlvkonda ja digitaalseid kodanikke kasvatab.

Tänapäeva lapsed sünnivad sotsiaalmeedia keskele. Nad orienteeruvad digitaalmaailmas hästi, tunnevad uusi meediume ja teevad nende kasutamisel sageli täiskasvanutele silmad ette. Young Rewired State juht Emma Mulqueeny sõnul selgub aga lähemal uurimisel tõsiasi, et tegelikult on noorte teadmised pinnapealsed ning nn sotsiaalsed digitaalsed pärismaalased (social digital natives) vajavad füüsilise ja virtuaalse maailma tasakaalustamiseks abi täiskasvanutelt.

Mida uue põlvkonna noored teisiti teevad?

Mulqueeny sõnul saab välja tuua teatavad omadused, mis iseloomustavad 97ndaid (97ers – ingl.k) ehk 1997. aastal sündinud noori ja aitavad paremini aru saada, kuidas nad oma eelkäijatest erinevad. Järgmise viie aasta jooksul saab see põlvkond täiskasvanuks – need noored lähevad ülikooli, alustavad iseseisvat elu, neist saavad tarbijad ja hääleõiguslikud liikmed ning nad hakkavad üha enam ühiskonda mõjutama.

Esiteks toob Mulqueeny välja selle, et tänapäeva noori kannustab ego rohkem kui kunagi varem. Ja neil on ka märkimisväärselt rohkem võimalusi laiema auditooriumi tähelepanu saada. Mida põnevamat infot, pilte, videoid noored sotsiaalmeediasse paiskavad, seda rohkem tähelepanu ja tunnustust nad saavad. Uued meediumid panevad noori õigeid momente tabama, mida teistega jagada (Instagram, Snapchat jne). Just seepärast iseloomustab uut põlvkonda lühiajaline keskendumisvõime ning n-ö halastamatud keskendumisemomendid (ruthless moments of concentration).

Sotsiaalmeedia on muutnud noored omamoodi vandenõuteoreetikuteks. Noortele meeldib vigade leidmine ja väidete ümberlükkamine, sest kui sa tõestad, et midagi on valesti, saad sa kohe vaatajaid ja like’e juurde, toob Mulqueeny välja. Ja see on asi, mis kannustab noori – tohutu vajadus silma paista.

Sotsiaalmeedia ajastul üles kasvanud noored on andmete müüjad (natural data-traders). Noored saavad aru, et kõik on müüdav ja ostetav - nemad müüvad Snapchatile oma pildi ja saavad vastu õiguse seda keskkonda kasutada. Sageli on nad aga naiivsed jagajad ning vajavad täiskasvanu juhendamist – mida ikkagi info jagamine tähendab, millist infot jagada ja mis võivad olla selle tagajärjed pikas perspektiivis.

Sotsiaalmeedia loob uusi kogukondi – korraga kuulutakse mitmesse erinevasse rühma, üheaegselt ollakse mingi rühma liidrid ja mingi rühma jälgijad. Juba 12-aastased peavad õppima pidevalt infot filtreerima, jagama end mitme erineva rühma vahel ning vajadusel sõnumeid muutma, et rohkem tähelepanu saada. Seega on noored õppinud ka kogukondi mõjutama, saades like’ide ja jagamiste näol vahetut tagasisidet oma mõjukusele, toob Mulqueeny välja.

Peale 1997. aastat sündinud lapsed on maailmakodanikud. Nende jaoks ei oma vahemaad enam sama tähendust, mis varasematele põlvkondadele, sest piltlikult öeldes on maailm vaid ühe hiirekliki kaugusel. „Põnev on näha, kas ja kuidas hakkavad need noored piiranguid maha võtma ja mida nemad üldse piirideks peavad,“ ütleb Mulqueeny.

Viimaks toob Mulqueeny välja selle, et praeguseid noori ei saa suruda ühiskonda, mis pole ehitatud digitaalseks.

Mida selle teadmisega ette võtta?

Kõige olulisem on õpetada noortele tasakaalu füüsilise ja virtuaalse maailma vahel, leida võimalusi nende ühildamiseks ning tuua tehnoloogiakesksesse maailma empaatiat ja inimlikkust.

Tänapäeva lapsed viibivad virtuaalmaailmas üha suurema osa oma ajast – seal saavad nad sõpru, suhtlevad omavahel, lähevad lahku, lahendavad tülisid, ostavad ja õpivad. Seepärast on oluline jälgida, et füüsilises maailmas säilitaksid noored tervisliku eluviisi, mis aitab luua eluterve tasakaalu kahe maailma vahel. Mulqueeny toob selleks välja nn tervise kaheksa sammast (8 pillars of optimal health), mida igaüks peaks järgima – piisavas koguses värsket õhku, päikesevalgust, tervislikku toitumist, aga ka näiteks oskus stressi leevendada, võimalused loovaks eneseväljenduseks jne.

Pidevalt võrgus olevas maailmas, kus erinevate meediumite kasutamises orienteerutakse ning kogukondi osatakse seeläbi mõjutada, jääb Mulqueeny sõnul tegelikult puudu inimlikkusest ja empaatiast ning just seda peaks kool, õpetaja ja lapsevanem tänapäeva noortele õpetama. Oluline on selgitada, et virtuaalmaailmas kehtivad samad reeglid, mis füüsilises maailmas ning tegelikkuses ei peaks need piirid kahe maailma vahel nii jäigad olema. „Ja seeläbi kasvatamegi uuest põlvkonnast tõeliselt võimekad inimesed.“

14725730_1873869262836890_5975571408060678703_n.jpg

Emma Mulquueny esines 27. oktoobril Ateenas toimunud eTwinningu aastakonverentsil „Digital citizenship“. Foto: eTwinning Europe

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet