Abi
Logi sisse
Minu Koolielu
  

Droonid - uued innovaatilised võimalused koolidele

Avaldaja:Laura Vetik02. Juuni 2017

„Nutitund igasse kooli“ projekti vedaja Birgy Lorenz vestles Glen Pilvrega http://droon.ee-st, et kuulda lähemalt sellest, kuidas droone ka õppetöös kasutada võiks ning millised seadmed oleks selleks kõige sobilikumad.

Kes või mis on http://droon.ee?

http://droon.ee on Eesti ettevõte, mis tegeleb ägedate asjadega – loomulikult droonid, kõikvõimalikud puldiga juhitavad autod, lennukid, kopterid ja paadid. Ja mitte ainult – pakume ka suuremaid elektrilisi liikureid nagu rulad või üherattalised. http://droon.ee toob maale ja esindab Eestis brände DJI, Yuneec, Horizon Hobby, Kyosho, Walkera jt. Teeme koolitusi, müüme ja remondime. Samuti pakume võimalust kaameradroone rentida nii koos piloodiga kui ilma.

Kuidas leidsite ise tee drooninduse juurde, millest see kõik algas?

Lühidalt öeldes algas kõik puldiga juhitavatest mänguasjadest, nende maaletoomisest ja müügist.

Rääkisime teiega pikalt erinevatest võimalustest, mida koolid võiks ära kasutada, mis on ühe või teise teie poolt soovitatud seadme pluss kooli jaoks?

Walkera Rodeo – tegemist on suhteliselt odava ja kvaliteetse FPV-drooniga. Saadaval erinevad suurused ja komplektsused. Võimalus lennuparameetreid ise seadistada, tarkvara muuta või häälestada jne.

Parrot cargo Travis – väga nutikas mänguasi. Olemuselt väike multikopter, mida saab juhtida nutiseadmega Bluetooth’i kaudu, millel on palju erinevaid sensoreid ning mille juhtimine on ka algajale jõukohane.

Konstruktor-droon – droon, mille saab legoklotsidest ise kokku klõpsida. Ja kui peaks avarii juhtuma, siis saab seda tegevust korrata.

Breeze.jpg

Breeze Flying Camera – suhteliselt väike ja hea hinnaga lendav kaamera. Mõeldud mitte niivõrd lennutamiseks, aga just kiirete õhupiltide-videote tegemiseks. Breeze’i saab juhtida nutiseadmega, eraldi pulti pole vaja.

Phantom 4 Pro – kaameradroon, mis sobib edasijõudnud pildistajale. 1-tollise sensoriga kaamera, muudetav ava-arv vahemikus f/2,8-11, lugematult seadistusvõimalusi, 12 lennurežiimi, takistusi tuvastavad sensorid igal küljel ning all jne jne.

DJI Mavic Pro – parim kombinatsioon drooni mõõtudest ja kaamera kvaliteedist. Käpad saab kokku voltida ja droon on umbes joogipudeli suurune. Ees ja põhja all on takistusi tuvastavad sensorid ja palju (pool)automaatseid lennurežiime.

Mavic pult.jpeg

Mida tuleks droonide ostmisel mõelda ja kindlasti vältida? Kus on ohud?

Kõigepealt tasuks mõelda, et mis täpsemalt huvitab – kas aerofotode ja -videote tegemine, drooni/kopteri piloteerimine või hoopis FPV-droonid. FPV ehk First Person View (n-ö juhivaade) tähendab, et droonikaamera edastab lennu ajal otsepilti videoprillidesse või ekraanile, mille järgi piloot juhib drooni.

Muidugi pole võimatu, et droon pakub huvi juba sellepärast, et tegemist on lihtsalt ägeda vidinaga, kuid ikkagi tasuks vähemalt proovida eelnevalt aru saada, et mis selle vidina puhul ikkagi kõige rohkem huvitab. Näiteks kõik DJI droonid on eelkõige lendavad kaamerad. Automaatika abistab piloteerimisel väga palju ja hea pildi või video tegemiseks peab rohkem teadma fotograafiast kui drooni lennutamisest. Teisalt tasub igal juhul harjutada lennutamist vähemalt nii palju, et oleks oskus ka ilma GPSi või kompassi abita drooni juhtida.

Üldse paha pole mõte osta esimeseks drooniks mõnikümmend eurot maksev mänguasi ja sellega õppida ära piloteerimine. Kui pisikese drooniga, millel pole GPSi ega muid lugematuid “abimehi”, õnnestub “kaheksate” tegemine probleemivabalt, on suurega lendamine hiljem hoopis lihtsam ja endalgi on palju kindlam tunne.

FPV-droonid on täiesti omaette maailm ning sobivad neile, kel huvi ise käed drooniehitusele külge panna, häälestada tarkvara ja muidugi tahtmist-viitsimist palju lennata, harjutada ja parandada. Täna on http://droon.ee-l pakkuda hea hinnaga FPV-komplekte algajaile, millega saab kasvõi siseruumides alustada.

Igal juhul tasub arvestada sellega, et on olemas täpselt kahte sorti droonipiloote – need, kes pole oma lennuaparaati veel ära lõhkunud ja need, kellel juba “raskem maandumine” selja taga. Ükski droon ei jää taevasse, aga hoolsa planeerimise ja mõistliku suhtumisega annab õnnetuste riske kõvasti minimeerida.

Mida toob tulevik drooninduses? Mida võime oodata lähiaastatel?

Tulevik toob veel targemad droonid. Sellised, mis orienteeruvad ise, “näevad” ise, ei lenda kuskile otsa, oskavad teha ilusaid videokaadreid või siis hoopis transportida esemeid või valvata vms. Praegune trend näitab, et võimalikult väikestesse ja kergetesse korpustesse mahutatakse järjest paremaid kaameraid ja järjest rohkem tarkust.

Mida sooviksite ise avalikkusele jagada, mida teilt ei ole keegi teine taibanud küsida?

Tasub rõhutada, et droon on ikkagi lennuaparaat mitte mänguasi, ja iga lennuaparaat on ohtlik. Kahjuks on hetkel olukord, kus igaüks võib endale (mitme)kilose drooni osta ja sellega kasvõi keset  Tallinna kesklinna lendamist hakata harjutama – otseselt see ju keelatud pole. Piisab ühest, kes saab hakkama mõne lollusega ja see lollus tuleb ringiga tagasi kõigi droonilennutajate pihta ja võib halvemal juhul tähendada hoopis keelavamaid seaduseid – nagu mitmete riikide puhul juba näha.

Tasub ka meenutada, et enne drooniostu tuleks ennast kurssi viia lennundusreeglitega, mis reguleerivad mehitamata õhusõidukite lennutamist. Eestis on mitmeid piirangualasid, kus lendamine on keelatud või tuleb see eelnevalt kooskõlastada Lennuametiga. Õnneks on aga meil palju rohkem lubatud kui keelatud, ja kõik praegused ja tulevased droonilennutajad peaksid tegema kõik selleks, et see nii ka jääks.

Tehnika TV tutvustab erinevate droonide kasutusvõimalus, näiteks saab tutvuda DJI Phantom 4 Pro-ga:

Vaata ka teiste droonide kohta tehtud videosid:

Intervjueeris Pelgulinna Gümnaasiumi IT arendusjuht Birgy Lorenz.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet