Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel http://www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“