OSKA uuringustjäreldub, et 46%-l tööturule siirdujatest peaks olema kõrgharidus ning 1/3-l kutseharidus. Väheneb vajadus põhi- ja üldkeskharidusega töötajate järele. Aastani 2025 on suuremat hõive kasvu prognoositud tarkvaraarenduses, meedia ja telekommunikatsiooni alal seoses nende valdkondade kiire arenguga; tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, seda eelkõige seoses vananeva elanikkonnaga; puidutööstuses ning haldus- ja abitegevuste alal. Jätkuvat hõive suurenemist oodatakse kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. 

 

Veel ühte OSKA uuringu tulemust tasub rõhutada: olulised pole mitte üksnes erialased teadmised, vaid üha rohkem lähevad hinda ka üldoskused nagu keelte-, analüüsi-, probleemilahendamis- ja meeskonnatööoskus. Kasvab erialaste IKT-oskuste olulisus ehk oskus tehnoloogiat eesmärgipäraselt kasutusele võtta, arendada ja hooldada kõigil erialadel. 

 

 

Tähtis on ka, kuidas praegu õpetatakse, nii üld-, kutse- kui kõrgkoolis. Hariduses pakutava paremaks vastavusse viimiseks tööturu vajadustega soovitavad OSKA uuringu läbi viinud spetsialistid järgmist: kasutada enam aktiivõppe meetodeid; õpetada rohkem valdkonnaspetsiifilisi IKT-oskusi; tõhustada praktikakorraldust ning tutvustada kaasaegset ettevõtluskeskkonda õppejõududele; pakkuda paindlikumaid õppevõimalusi töötajatele; tutvustada tootmisega seotud tulevikuerialasid ja kaasaegset töökeskkonda noortele.

 

„McKinsey üle-euroopaline tulevikutöö raport (2017) toob Eesti kohta välja, et aastaks 2030 kaob Eestis automatiseerimise ning digitaliseerimise tõttu suure tõenäosusega ligi 70 000 senist töökohta, kuid asemele tuleb 30 000 tehnoloogiaga seotud töökohta. Seetõttu tasub noortel pöörata põhikoolis ja gümnaasiumis tähelepanu reaalainetele, et oma „tulevikukindlust“ suurendada. Samavõrd oluline on arendada endas ka üldisi oskusi, mis on heade erialaste oskuste kõrval üha olulisemad pea igas eluvaldkonnas – suhtlemisoskus, nii emakeele- kui võõrkeelteoskus, kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskus, loovus,“ sõnas uuringu „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ üks autoritest, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad kommentaariks.   

 

 

OSKA kitsamad valdkondade uuringud toovad välja lähema kümne aasta jooksul kasvava vajaduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute; erinevate tehnikavaldkondade inseneride; metsamasinajuhtide; õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide; äri- ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi- ja turundusspetsialistide järele. Rohkem uut tööjõudu nõuavad ka suurema hõivega ametirühmad, kus on töötajate asendusvajadus suurem ehk kus vanem põlvkond läheb pensionile: erinevate tegevusalade juhid, mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, tervishoiu spetsialistid, pedagoogika tippspetsialistid, ehitustöölised.

 

Kui töökuulutusi vaadata, siis tõepoolest, IKT-ametikohtadele otsitakse pidevalt inimesi, ja õpetajatest on samuti suur puudus. Mida ütleb siinkohal OSKA uuring?

 

Tarkvaraarendus on ka tulevikus kõige kiirema hõivatute arvu kasvuga tegevusala. Ametialad tarkvaraarenduses, kus töötab enim spetsialisti tasemel inimesi, on tarkvara arendajad

(tarkvara insenerid, arhitektid), rakenduste programmeerijad, müügiesindajad, tarkvara analüütikud, IKT kasutajatoe tehnikud, süsteemiadministraatorid ja -analüütikud. Umbes 60%-l spetsialistidest on kõrgharidus. IKT kasutajatoe tehnikute seas on rohkem esindatud kutseharidusega töötajad (elektroonika ja automaatika), kuid on üsna palju ka üldkeskharidusega töötajaid.

 

Viimaste aastate lõpetajate andmetele tuginev analüüs näitab, et vastava eriala lõpetanute arv ei kata valdkonna tööjõuvajadust. See tuleneb nii sektori kiirest kasvust kui ka eeldusest, et töötajatel oleks vähemalt kutse- või kõrgharidus (OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“, lk 59-60).

 

Hariduses hõivatute arv on püsinud viimastel aastatel 55 000–60 000 ümber. Ligi pooled töötajatest on teise taseme haridusasutustes (põhikoolid, gümnaasiumid, kutsekoolid), ligi kolmandik aga lasteaedades ja -sõimedes. Suurem osa töötajatest on hõivatud  riigisektoris, kuid on ka erakoole ja -lasteaedu ning samuti teatud valdkonnas õpet pakkuvaid ettevõtteid (sõiduõpe, keelekoolitus, arvutiõpe jm).

 

Perspektiivis prognoositakse hõivatute arvu mõningast langust seoses koolivõrgu ümberkorraldamisega (väiksemate koolide sulgemisega). Teisalt on hariduses hõivatute keskmine vanus suhteliselt kõrge, mistõttu on ka töötajate asendusvajadus suur. Kuni põhikooli tasemeni võib õpilaste arv järgnevatel aastatel pisut kasvada, kuid kõrghariduses on oodata õppurite arvu olulist langust, mis samuti mõjutab tööhõivet hariduses. 

 

Viimaste aastate lõpetajate analüüs näitab, et haridusvaldkonna olukord spetsialistidega kaetuse osas on erinev. Võib leida nii suurema pakkumisega (näiteks lasteaiaõpetajad) kui ka madalama pakkumisega ametialasid, mis võib kaasa tuua puudujäägi (näiteks üldhariduskooli vanema astme õpetajad jmt). Valdavalt on spetsialistidel kõrgharidus, keskastme spetsialistide seas (treenerid, sotsiaaltöö) on ka madalama haridustasemega töötajaid  (OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“, lk 64).

 

 

OSKA hariduse ja teaduse tööjõu- ja oskuste vajaduse tuleviku-uuring valmib selle aasta teises pooles. Uuringujuht Urve Mets aga julgustab õpetajaks õppima. „Õpetajaks tasub kindlasti õppida, õpetaja amet on väärt amet. Vaatamata õpilaste arvu kahanemisele on mitmeid õppeaineid, kus õpetajatest on puudus, nt loodusteaduste ained ja matemaatika. Nende ainete õpetajate keskmine vanus on võrreldes teistega kõrgem ning tegelikult juba praegu nende ainete õpetajaid koolides napib.“

 

Urve Metsa sõnul hinnatakse OSKA hariduse ja teaduse uuringus ka logopeedide, eripedagoogide ja koolipsühholoogide tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust. „Logopeedide osas saab välja tuua, et neist on hariduses puudus juba praegu ning jääb puudu ka tulevikus. Logopeede koolitatakse tööjõuvajaduse katmiseks liiga vähe. Logopeedilist abi on vaja juba lasteaias, sest mida varem laste kõneprobleemidega tegeleda, seda vähem tekib vajadust logopeedilise abi järele koolis. Kaasav haridus tingib tulevikus suurema vajaduse eripedagoogide järele. Kui psühholoogiks õpitakse hea meelega, siis noored koolipsühholoogi õppesuunda nii kergesti ei vali, seega on probleemkohaks ka koolipsühholoogide järelkasv,“ selgitas Urve Mets.

 

 

Uuringust jäi silma seik, mida kommenteerib „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ üks autoritest, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Nimelt paljud töötavad oma haridustasemest ja kvalifikatsioonist madalamal ametikohal, on n-ö üleharitud. Kas ja kuidas mõjutab see tööturgu? 

 

„Eestis on vanemaealiste keskmine haridustase Euroopa riikide võrdluses kõrge. Samas on üle 50-aastaste haridus omandatud nõukogudeaegse ühiskonnakorralduse ajal ning tingimustes, kus väärtustati sageli teistsuguseid erialasid ning oskusi. Näiteks on väga paljudel põllumajanduslik kõrgharidus, kuid tänapäeval jagub põllumajanduses tööd alla 3%-le hõivatutest. Mõnikord ei ole vanemaealised suutnud kaasa minna tehnoloogia arenguga ning muutuvate nõuetega oskustele (sh keeleoskus), mistõttu töötatakse madalamal ametikohal, kui haridustase eeldab. Esineb ka vanuselist diskrimineerimist. Põhjuseks võib olla ka inimese oma vaba valik – tänapäeval ei ole harvad karjääripöörded, kus peale kõrghariduse omandamist ja aastaid ka sellel tasemel töö tegemist minnakse hoopis kutsekooli ning leitakse eneseteostus käelisest tööst või ettevõtja-rollist.

 

Eestis ei ole üleharitus siiski nii massiline, et see suur probleem oleks. Kõrgema haridustasemega inimesed on ühiskonna- ja elumuutustes paindlikumad. Üleharitusest olulisem on see, et inimestel oleks võimalik oma oskusi pidevalt täiendada või õppida olude muutudes vajadusel uus amet. Samuti on oluline, et inimestel oleks kaalutletud õppimisotsuse tegemiseks piisavalt infot, milliste ametite ja oskuste järele on ühiskonnas nõudlust, millele aitavad kaasa ka OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud,“ sõnas Yngve Rosenblad.