Allolev infograafik võrdleb 12 riigi hariduskulusid. Ameerika Ühendriigid on oma kulutuste poolest ilmselgelt liidripositsioonil, kuid tulemuste poolest on nad täppis- ja loodusteadustes 9. kohal ja matemaatikas 10. kohal. Seega teevad Ameerikale kõrgete hariduskulutuste juures muret tulemused, mis ei ole vastavuses kulutustega. Sellest on tehtud omad järeldused ja tähelepanu on suunatud õpetajate koolitamiseks matemaatikas, loodusteadustes, tehnoloogias ja inseneriteadustes.

Eestit küll antud graafikult ei leia, kuid võrdluseks võib öelda, et meie hariduskulud on rahvusvahelises mõistes võrdlemisi kõrged (umbes 7% SKPst) ja 2009. aasta PISA tulemuste põhjal olime maailmas funktsionaalses lugemises 7. kohal, loodusteaduslikus kirjaoskuses 5. ja matemaatikas 10. kohal. Samas on meie õpetajate palgad kõrgete hariduskulutuste juures võrdlemisi madalad. Õpetajate palkadele läheb hariduskuludest umbes 40%, see näitaja Soomes on 52% ja OECD riikides keskmiselt 60%. 

Loomulikult on sedalaadi võrdlustes palju tõlgendamisruumi ja tulemused olenevad konkreetsest lähtekohast, sellegipoolest panevad need veidi mõtlema. Võiks ju arvata, et Eestis on kulutused ja tulemused korrelatsioonis, samas aga on mureks õpetajate palgad. 

Kui palju mõjutab õpilasele suunatud hariduskulu meie tulemusi? Millist rolli mängib õpetaja ja tema väärtustamine tulemuste parandamisel? Miks on Eesti tulemused tipus vaatamata meie õpetajate madalatele palkadele? Palun mõelge ja rääkige kaasa. Kommenteerimiseks peab olema sisse logitud.

Via: MAT@USC | Master’s of Arts in Teaching

Refereeritud: Rossier Online 

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad PISA uuringu korraldajad
• Muutused hariduskorralduses on vältimatud
• Aaviksoo: testide põhjal on Eesti õpilaste tase üle keskmise
• Haridusstatistika riigiti muutub aina raskemini võrreldavaks