„Meie õppekava on spontaanne ja lähtub lastest,“ märkis Noor HITSA Innovatsioonikeskuse sügiskonverentsil „Tuleviku kool“. Kodanikualgatusena loodud kool alustas Võrumaal Sänna kultuurimõisas sel sügisel tegevust ilma haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloata. „Olen suhteliselt pedagoogikakauge inimene, me ei hakanud õppekava pliiatsist välja imema. Mõtlesime, et lähme raskemat teed pidi ja teeme ausalt,“ selgitas Noor, et esimesel aastal töötatakse õppeprotsessi käigus vajalikud dokumendid välja.

Noor on üks Leiutajate külakooli neljast õpetajast. Näiteks annab ta inglise keelt ja rääkis selle kogemuse najal nende kooli iseloomustavast mõtlemisest. Inglise keele tundi alustas ta sellest, et kirjutas inglise keeles sõnad tahvlile ja lapsed pidid neid kordama. Üsna pea aga hakkasid õpilased nihelema ja küsima, millal tund läbi saab. Seepeale küsis Noor, mida nad ise teha tahaksid. Kuna õpilased soovisid poodi mängida, siis igaüks tegigi omale kaubad ja reklaamsildid ning püüdis oma kaupa teistele maha müüa. Sealjuures rääkis õpetaja lastele majanduse toimimisest. Inglise keel tuli mängu sisse siis, kui poodi tulid n-ö inglisekeelsed kliendid. „Kõik lapsed tahtsid oma kaubast lahti saada ja lausa ahmisid inglise keele teadmisi,“ jutustas Noor.

Henrik Noore (pildil) sõnul on Leiutajate külakooli õppekava spontaanne ja lapsest lähtuv.

Kool on kirja pannud oma väärtused – näiteks ausus, terviklik maailmakäsitlus, suhted inimeste ja keskkonna vahel, sõbrad ja perekond jne. „Kui me ise ei kanna neid väärtusi, siis pole mingit võimalust, et need lapseni jõuaksid,“ rõhutas Noor õpetajate ja lapsevanemate panust väärtuskasvatuses.

Isiklik areng esil

Varasemalt õpetajana töötanud, praegune Embassy of Education eestvedaja Hedvig Evert rääkis, et tänasel päeval on ühes tavalises Eesti koolis õpetaja kesksel kohal. „Õpetaja dikteerib rütmi ja sisu, kuidas asju tehakse. Me liigume aga sinnapoole, et õppija hakkab määrama, mida ja kuidas õppida ning õpetaja on toetaja.“ Tema sõnul tuleb töökavast ettepoole seada alati õpilased. „Kui meil oleks võimalik koolis kesksele kohale asetada isiklik areng/kasv, mitte teadmiste andmine, siis muudame kooli vastuvõetavamaks kõigile osapooltele.“ Hedvig Evert loob koos mõttekaaslastega õppematerjale, mis annaksid tööriistad õppijate kätte ega paneks neid sõltuma õpetaja kohalolust. „Ei ole nii, et kui õpetaja ei määra ja kontrolli, siis õppija on hädas. Nad õpivad loovalt ja naudinguga.“

Tallinna Sikupilli keskkooli direktor Villu Mengel toonitas, et hariduse omandamisel peab esmane olema kasvatus. „Tuleviku kool peaks olema eelkõige selline koht, kus õpilane tunneb end hästi ja õpib end hästi tundma. Kool peaks kujunema enesearengu keskuseks, koolis tegeletakse õpilase isikuomaduste arendamisega,“ märkis Mengel.

Hedvig Evert.

7.-8. novembril toimunud HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil „Tuleviku kool“ arutlesid haridusvaldkonna eksperdid, koolijuhid ja õpetajad, milliseid võimalusi peaks pakkuma 21. sajandi haridus.

Tekst: Merje Pors. Fotod: Egle Kampus.

Samal teemal:

• Ebatraditsioonilise õppetööga koolid koguvad populaarsust
• Mis on õpetajal ja näitlejal ühist?
• Kristi Vinter: 45-minutiline tund lõhub õppeprotsessi
• Kasuta õppematerjalide juures sisulitsentse
• Loovus avab meeled
• Lauamäng viib Pariisi ja aitab õppida