Kas tohime ehitada roboti?


Avaldaja:Madli Leikop13. Märts 2014

„Võrgustik võrgutab“ sarja seekordsel seminaril „Jaak ja robot“ keskenduti tehnoloogiaharidusele ja haridustehnoloogiale. Kumba on õpilase loovaks tegevuseks rohkem vaja?

1965. aastal valmis Tallinfilmis nukufilm „Jaak ja robot“, kus Jaagu-nimeline poiss meisterdab roboti ja paneb selle enda eest tööd tegema ning koolis käima. Roboteid meisterdavad koolilapsed tänagi, ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi direktori Karin Lukki esinemine puudutaski robootikat Kivilinna koolis: „Tehnoloogiaharidus koolis: miks, millal ja kuidas?“

Ettekandja sõnul pole kahtlustki, et tehnoloogiaharidus on vajalik. „Kui me tänastes koolilastes ei arenda tehnoloogilist mõtlemist, siis võime õitsvast tulevikumajandusest ainult unistada: me ei suuda teiste riikidega konkureerida,“ sõnas Karin Lukk. Euroopas pööratakse palju tähelepanu STEM-ainetele (Science, Technology, Engineering, Mathematics ). Erafirmad toetavad tehnoloogiaõpet just selleks, et lapsed valiksid pärast kooli lõpetamist rohkem tehnoloogia-alasid. „Eesmärgiks Euroopas on, et 20% noortest läheksid pärast kooli lõpetamist edasi õppima tehnoloogia-alasid. Praegu jääb see 3-4% vahele, hüpe tuleb saavutada kümne aastaga. Kui mõtlete oma kooli lõpetajate peale, siis kui paljud läksid tehnoloogilistele ja reaalaladele, kui paljud valisid nn pehmed erialad? Ilmselt ei ole see protsent 20%,“ pani esineja kuulajaid kaasa mõtlema.

IMG_1481.JPG

Kivilinna gümnaasiumi õpilased robootikaringis. Kevad 2013.

Millal tehnoloogiaharidusega alustada? Nii vara kui võimalik. „Meie alustame esimesest kooliastmest. Robootikaga alustasime 2008. aastal. Oleme kasvatanud ühe põlvkonna, kes alustasid robootikaga algkoolis ja on nüüd jõudnud gümnaasiumisse. Saame mõned järeldused teha. Võrdluseks on teine grupp, kes puutus robootikaga kokku alles 10. klassis,“ rääkis Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk. „Erinevus on suur just motivatsioonis. Hiljem alustanutele tundub teooria igav ja praktikaga jäävad nad hätta. Nad suudavad teha ära ülesanded, mille õpetaja neile ette annab. Kes on varem robootikaga alustanud, on võimelised välja mõtlema idee ja selle teostama.“

IMG_1483.JPG

Kivilinna gümnaasiumi õpilased robootikaringis. Kevad 2013.

Tehnoloogiahariduse puhul on esimeses kooliastmes oluline huvi tekitamine, õpilasel peab olema lõbus ja huvitav. Enamasti tahavad algklassilapsed teha midagi, mis liigub, ja seda teistele demonstreerida. Teisele kooliastmele saab tutvustada lihtsamaid tõdesid, kuidas miski töötab, st näidata, mis on arvuti (masina) sees. Kolmandas kooliastmes saab anda ette probleemi ja õpilased suudavad selle iseseisvalt lahendada. „Me oleme harjunud, et ette antakse valmis tõed, lapsed tegelevad nendega ja sellega asi piirdubki. Tegelikkuses on nad võimelised palju rohkemaks. Huvitav on siinjuures, et kõik need õpilased, viimne kui üks, kes olid robootikaga tegelenud kaheksa aastat, valisid gümnaasiumi uurimistööks tehnoloogiaprojekti. See on kõnekas fakt,“ tõi Karin Lukk näite oma koolist. Näiteks üks noormees ehitab uurimistöö käigus isikliku valvesignalisatsiooni süsteemi. „Poisid käisid minu käest küsimas, et kas me saaks päris robotit ehitada, sellise metallist, mitte enam Lego roboteid. Miks mitte, metalli ostsime, nüüd ootan, millal robot tuleb,“ ütles Karin Lukk.

IMG_2110.JPG

Ettekannet teeb Karin Lukk. Pilt videoülekandest.

Omaette teema on tüdrukud ja robootika. „Kui õppekavas on vastav kursus, siis poolkohustuslikus korras teevad, vabatahtlikult tüdrukud robootikaga ei tegele. Mis võiks põhjus olla? Tüdrukud ei ole võimete poolest kehvemad, aga nende mõtlemine on väga erinev sellest, kuidas noormehed mõtlevad, võib olla hoiab see neid tagasi. Kõige paremad tulemused erinevatelt konkurssidelt on tulnud siis, kui töörühmas on poisid-tüdrukud segamini, ühed täiendavad teist. Äkki teha eraldi tüdrukutele robootikaring?“ mõtiskles Karin Lukk koos kuulajatega.

Kokkuvõttes sõnas Kivilinna gümnaasiumi juht, et tehnoloogia peaks olema raamistik, mille sees aineõpetus toimub, mitte et tehnoloogiaõpetus on eraldi asi. „Põhikooli loomisel oleme mõelnud sisse viia tunni, mis oleks laste jaoks sisustatud lõimitud tegevustega, sealhulgas tehnoloogiga. Nimetagem seda siis projektõppeks, tehnoloogiaõppeks või millekski kolmandaks.“

"Võrgustik võrgutab" seminarid toimuvad alates 2007. aastast, Korraldaja on HITSA Innovatsioonikesus. Seminarid on mõeldud kõikide haridustasemete õpetajatele ning õppejõududele.

"Võrgustik võrgutab" seminaride sarja eesmärk on tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd, mis toetaks hariduse kvaliteeti laiemalt. Osalejatele pakutakse võimalust olla kursis õppetöös toimuvate muudatustega, saada uusi teadmisi ja leida koostööpartnereid oma valdkonna edasiarendamiseks.

Tutvu 2013. aastal toimunud seminaride materjalidega!

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet