Tänane Eesti hariduskorralduslik süsteem annab koolijuhile rohkem õigusi (koolijuht valib kaadrit, sõlmib töölepingu, käsutab kooli eelarvet jne) ning samas paneb märksa kõrgema vastutuse tulemuste eest (õpilaste õpitulemused, vanemate ja kogukonna rahulolu kooliga, õiguslike küsimuste lahendamine, kooli esindamine jne) kui see paljude teiste riikide haridussüsteemides tavaks on. 

Tekib küsimus, kas me oleme selles osas novaatorid ning kooliarenduse esireas või on pigem tegemist hälbega normaalsest haridussüsteemi arengust?

16. aprillil 2014. aastal toimub Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi saalis (Salme 1a) Eesti Teadusagentuuri, Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi ja Tartu ülikooli koostöös konverents koolijuhtimisest, kus käsitletakse aktuaalseid probleeme, väljakutseid ja ka ootusi Eesti koolijuhile. Konverentsi programmi leiab siit. 

Konverentsil autasustatakse 2014. aasta kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid ning antakse ülevaade haridus- ja teadusministeeriumi uue osakonna – õpetajaosakonna tegemistest ning tutvustatakse „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatut“.

Osalema oodatakse koolijuhte ja õpetajaid, haridusteadlasi ja -ametnikke ning loomulikult tudengeid.

Osavõtt on tasuta, aga kohustuslik on eelregistreerumine konverentsi kodulehel, registreeruda saab 10. aprillini.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• Kool kui õpilase arengu võimendi
• Palk ei ole õpetajatöös ainus motivaator
• Koolijuhtimise heade kavatsuste kokkulepe sai allkirjad