Tegu on SA Innove koolitustsükliga „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel“. Koolitustel osalevad maakondade koolijuhid, maavalitsuse haridusnõunik, kohalikust omavalitsusest haridusküsimustega tegelev ametnik. Õpitakse, kuidas olla kooli arengu vedaja, siduda uut töö- ja palgakorraldust kooli eesmärkide ja visiooniga, hinnata õpetajate tööd ja pädevusi. Koolitajad on koolijuhid, keda toodi esile 2013. a kevadel haridus- ja teadusministeeriumi kampaania „Märka head koolijuhti“ käigus.

Lääne-Virumaal, Võrumaal, Ida-Virumaal, Narvas ja Tallinnas jagavad praktilisi teadmisi loodava Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor Merike Kaste ja Jaan Poska gümnaasiumi direktor Helmer Jõgi. Valgamaal, Hiiumaal, Põlvamaal, Viljandimaal ja Tartus koolitavad Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi direktor Margus Veri. Läänemaal, Jõgevamaal, Pärnus, Harjumaal ja Tallinnas jagavad teadmisi Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Kärdla ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa. Raplamaal, Tartumaal, Saaremaal, Pärnumaal ja Järvamaal koolitavad Rakvere eragümnaasiumi direktor Anne Nõgu ja Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.

Juhtimiskonsultant Mait Raava esines koolijuhtidele septembris toimunud konverentsil "Koolijuht kui kooli väärtuste hoidja ja visiooni looja".

Koolijuhtidele mõeldud „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel“ koolituskava aitas koolijuhtide ja haridusministeeriumi esindajate kõrval koostada ka Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava.

Kas võib öelda, et koolijuhtidele õpetatakse, kuidas õpetajatele palka maksta, või see kõlab liiga lihtsalt?

Teema on laiem: kuidas astuda samm õpilaskeskse kooli suunas olukorras, kus seadusandlus annab koolijuhile laiema tegutsemisvõimaluse. Tean, et paljud koolijuhid on senigi julgelt laiendanud oma võimalusi. Aga nüüd annab seadus tuge ja koolijuhil on koostöös kooliperega võimalik määrata, milline on õpetaja töökoormus, kuidas seda seotakse tasuga, kuidas suhtuda diferentseerivalt õpetajate motiveerimisse. Koolijuhil on oluliselt suurem tegevusvabadus. Aga jah, koolituse üks eelisteema on tõesti töötasu maksmine. See ei ole mission impossible, võimatu missioon.

Koolituskavas on kaheksa koolitajast koolijuhti toonud välja lähtekohad, kuidas on nende koolis palgasüsteem korraldatud. Need on täiesti erinevad. Kas tulevikus ongi igal koolil oma palgasüsteem?

Jah, on juba praegugi. Koolid võivad olla omanäolised. Oluline on lõppeesmärk, missuguste tulemusteni soovitakse jõuda, et see oleks mõistlik ja kooli sees arusaadav, õpetajate jaoks õiglane lahendus. Aga jah, tulevikus on võimalik õpetajal tööandjat valida ka selle järgi, missugune on tööandja käekiri õpetaja töö hindamisel ja tasustamisel.

Õpetajate töö- ja palgakorraldus – kuidas rakendada seda kooli arengusse?

See on koolituse kõige olulisem osa. Maailmapraktika on näidanud, et rahaga õpetaja motiveerimine nõuab motivatsioonisüsteemi terviklikku läbimõtlemist. Raha on alati vähe ja õpetajate töö hindamine on alati teatud hajuvusega. Seetõttu on tulemustasu maksmine õpetajatele üsna komplitseeritud. Küsimus on ikkagi selles, et kui tahame luua head kooli, siis missugune see hea kool on ja kas liigume selles suunas. Kui on kokku lepitud, milline on hea kool, peame ka õpetajate tööd sellest lähtudes hindama. See on suur muutus, kui õpetaja tajub, et hindamine on õiglane, toetav ja motiveeriv. Siis võivad mõned elemendid olla hindamises seotud ka töötasuga. Kui tuua näiteid, siis üks lihtsamaid võimalusi on tasustada õpetajaid erinevalt staažist tulenevalt või siis ainevaldkonna arendamisest tulenevalt ehk tasustama peaks nende näitajate alusel, mis on suhteliselt objektiivselt hinnatavad. Siis see ei ole nii isiklik, ei mõju valusalt. Alternatiiv on hinnata õpilaste, vanemate tagasisidet õpetaja tööle, õpilaste tulemusi riigieksamitel, olümpiaadidel, kõrgkooli sissesaamisel ja siis siduda need õpetaja töötasuga. Kuid ilmselgelt on selline lähenemine komplitseeritud, kuna õpilaste tulemusi mõjutavad tegurid, mis õpetajast ei sõltu. Küsimus on selles, mis siin ikkagi sõltub õpetajast, mis kogu koolist, keskkonnast, vanematest, õpilase andest? Selle alusel õpetajaid erinevalt tasustada on vähemalt küsitav. Nii on õpetaja töö hindamine palju suurem ja olulisem muutus kui töötasu maksmine.

Kes peavad selles kokku leppima, missugune on hea kool? Koolipere isekeskis?

Omavalitsus ehk kooli pidaja ja kool peavad selles kokku leppima. Ilmselge, et kaasatakse ka õpilaste vanemaid. Aga kooli pidaja valib ju koolijuhi sellel eeldusel, kas juhil on oskusi, võimeid ja tahet arendada kool heaks kooliks. Järgmine samm on, kuidas juht visiooni loob, oma meeskonna loob ja kogu kooliperet kaasab.

Hea kooli kujundamisel on küsimuseks, mis võiks olla hea kooli juures ainulaadne ja mis üleriigiline? Läbiv on see, et meil on olemas õppekavad, mida tuleb täita. Riigieksamid on üks tänane koolide mõõdupuu. Paralleelselt toimub koolide enesehindamine, mida ka riiklikult toetatakse. Nii et on erinevaid hoobasid, kuidas määratleda head kooli. Aga lõpuks taandub kõik ikkagi koolijuhile. Kui juht on särasilme ja tahab luua head kooli, siis ta kaasab õpetajad, ta ei ole ainutark. Ja vastupidi, kui juht muutusevajadust ei teadvusta, siis ei ole kahjuks midagi teha. Omavalitsus saab koolijuhi välja vahetada, aga ta ei saa minna kooli ja algatada muutusi. Kui koolijuht vanamoodi enam ei saa ja uutmoodi veel ei taha või ei oska, siis koolitus saab siin veidi innustada ja nõuandeid jagada. Sellepärast on ka see koolitus juhtidele, mitte omavalitsustele.

Ütlesite, et rahaga õpetajat suurt ei motiveeri. Kui mul on hea palk, siis vast küll. Aga kui siplen rahahädas, on palgatõus ikka suur motivaator. Või ei ole?

Palk on seeläbi motivaator, kas üldse teha seda tööd või mitte. Kui töötasu on ikka nii madal, et ei saa hakkama, siis ma ju lähen õpetajatöölt ära. Ju siis palk enam-vähem vastab ootustele-vajadustele, muidu ei saaks tööd jätkata. Küsimus on, millest sõltub see, kas palk tõuseb. Õpetaja töö mitmed olulised aspektid ei ole objektiivselt mõõdetavad ja võrreldavad nagu näiteks äris, kus müügimees saab müügitulemuste pealt tulemustasu. See oleks koolis laastavate tagajärgedega. Ka PISA-uuringud on tõestanud, et ei ole üks-ühest seost õpetajate tulemuspalga ja õpilaste õpitulemuste vahel, tulemuspalga ja õpetaja motiveerituse vahel.

Kui räägime, et õpetaja teenib vähe, ja tõstame palka, siis tema rahulolu on selles mõttes küll suurem, et ta ei mõtle äramineku peale, aga see on motivatsiooni (töökoha valiku) ühekordne juhtum. Motivatsioonis on pidevusmoment ka olemas. Koolijuht kujundab õpikeskkonda pigem nende küsimuste alusel, kuidas igapäevaselt saada õpetaja pingutama, tema silm särama, head tulemust looma. Kui see taandub raha peale, siis on küsimus põhimõtteliselt valesti püstitatud.

Ma pole sellega öelnud, et õpetajale ei tohi maksta tulemuspalka. Tohib küll. Aga tahaks jahutada seda optimismi, et see motiveerib õpetajat palju rohkem pingutama. Õpetajaks lähevad (heal põhjusel) ikkagi need, kes naudivad oma ainevaldkonda, naudivad töötamist noorte inimestega. Need on ikkagi peamised, n-ö sisemotivaatorid, need on need, mida direktor saab toetada. Nii et igal juhul on raha täna õpetaja jaoks valus küsimus, aga õpilaste matemaatikatulemused ühes koolis ei erine teise kooli omast mitte sellepärast, et ühes koolis makstakse õpetajale rohkem raha.

Kas koolituste ettevalmistuste käigus tuli ka juba välja, mis koolijuhtidele uues töö- ja palgakorralduses enim muret teeb?

Jah, üheselt. See on veenvus. Kuidas olla õpetajatele veenev muutuste vajalikkuse selgitamisel ja elluviimisel õpilaskeskse kooli kujundamisel? Kuidas õpetajaid veenda, et muutused on vajalikud, on head? Koolijuhil, kes on nende teemadega juba tegelenud, kes on asunud kooli etteotsa teadmisega, et ta loob, et tema roll on muutustes õpetajaid toetada, on praegu palju lihtsam. Koolijuhil, kes on olnud lihtsalt administraator, läheb nüüd tõeliselt raskeks. Sest ümbritsevad muutused ja paljude teiste koolide head eeskujud ei lase niisama passiivselt pealt vaadata. Õpilaste ja vanemate nõudlikkus kooli suhtes järjest suureneb. Läbivate muutuste algatamist ei saa delegeerida õppealajuhatajatele, see tooks kaasa killustatuse. Koolijuhi roll on tervik luua.

Probleem on selles, et õpetajatest osa tuleb kaasa, osa on skeptilised ja osal tekib lausa vastuseis muutustele: ma ei tahagi muutuda, ma ju annan hästi tundi ja kõik. Mõned koolijuhid kohtavad tõsist vastuseisu, viies muutusi sisse näiteks selles osas, kas õpetaja on koolis ainult tunni andmise ajal või on tööl kella kaheksast neljani. Või arutelud õpetaja töö tasustamise üle, see kõik mõjutab õpetaja meeleolu, kuidas ta lõpuks tundi läheb. Seetõttu osa koolijuhte kõhkleb, kas minna aktiivsete muutuste teed, sest nad tajuvad, et õpetajad ei tarvitse kaasa tulla. See on selgelt see olukord, kus koolijuht peab oma mugavustsoonist väljuma, peab hakkama tegema otsuseid, mis võivad viia ka personali puudutavate ostusteni, ja see ei ole mugav. Kuid õige asja eest seistes ja hoolivalt, samas nõudlikult muutusi läbi viies tasub tulemus ennast kuhjaga ära. Meil on mitmeid häid näiteid ses osas juba täna küllaga.

Koolitustsükli „Uue töö- ja palgakorralduse rakendamine kooli kui õpilast toetava arengukeskkonna kujundamisel“ korraldamist toetab SA Innove ESFi programm "Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014". 

Samal teemal:

• Koolijuhid arutlesid väärtuste üle
• Mait Raava: kuidas tõsta õpimotivatsiooni?
• Kooli kui terviku juhtimine õpilase arengu toetamisel