Ennekõike tähendas avastusretk lastele võimalust teaduses kaasa lüüa mänguliste tegevuste kaudu, kirjutab Kuressaare gümnaasiumi abiturient, Teadusmaa projektigrupi õpilane Laura Oolup. Möödunud neljapäeval toimunud ürituse eestvedajad olid 11.-12. klassi Teadusmaa projektigrupi õpilased Sirje Kereme juhendamisel.

Kui teadusrongi vagunid iseliikurist veduri järel aulasse sisenesid, algas nii koolieelikutele kui ka nende vanematele teadusteatri etendus Karoli Priske (12. klass) eestvedamisel. Pooletunnises rongisõidul põhinevas etenduses demonstreeriti ühegi energiaallikata, kuid nutika tehnoloogia abil liikuvat sõiduvahendit, imiteeriti tornaadot ning korraldati vaatajate silme all väiksemat sorti vulkaanipurse.

Palju elevust tekitasid ka umbes meetrise läbimõõduga seebimullid, mida tulevased koolijütsid haarata püüdsid. Lisaks tehti erinevaid katseid, näiteks näidati, kuidas saada terve muna pudelisse. Kui aga muna pudelisse saadi, küsis üks arukas laps, et kuidas seda muna nüüd pudelist välja saab, kuid sellelegi leiti lahendus. Viimaks aga sõitis lava ette väike robot, mis kohe vaimustunud laste poolt sisse piirati.

Eks robotid jätsidki meeldejäävaima mälestuse. Üks poisski ütles, et tahab just seetõttu nii väga kooli minna, et saaks robootikaga tegelema hakata. Just seda ala on Kuressaare gümnaasiumis edendatud. Äsja osales kooli esindusmeeskond õpetaja Olle Araku juhendamisel rahvusvahelisel robootikamessil Viinis.

Teadusteatri etendusele järgnesid aga üheteistkümnendate klasside kavandatud praktilised õpitoad. Küll tutvustati planeete, sealjuures meisterdati ka ise päikesesüsteem, räägiti magevee võitlusest ookeanivee vastu. Arutleti liiklusohutuse üle ning üheskoos õpiti liiklusmärke, käsitleti taaskasutuse temaatikat ning kuidas on taaskasutuse abil võimalik mänguasju valmistada. Ise tehti võtmehoidjaid auguga kivikestest. Töötubade läbiviimine pakkus palju elevust ka järgmise aasta gümnaasiumilõpetajatele enestele, kuna laste juhendamine ning lõpututele küsimustele vastamine pole lihtne. See-eest valdas kõiki ääretult positiivne emotsioon.

Samal ajal, kui lapsed tegid teadusega esmatutvust, jäid lapsevanemad õppealajuhataja Maidu Variku hoolde ja nemadki said praktiliselt proovida tehnoloogia rakendamise võimalusi õppetöös. Nad said SMART-vastamispultidega testi lahendades näidata oma nupukust, tutvusid ka hariduslike arvutimängudega ja said aimu ka nutitelefonide rakendusvõimalustest koolitöös. Mitmedki vanemad arvasid, et nüüd tahaks küll ise kooli tagasi.

Kogu ettevõtmist võib pidada igati õnnestunuks. Nii osalejate kui ka läbiviijate meelest võiks sellisest avastusretkest traditsioon kujuneda. Nagu ütles lapsevanem Laura Kuhi: „Lastel oli põnev ja endal samuti, mis oligi peamine!“

Fotod: Triin Etverk
Tekst: Laura Oolup

Samal teemal:

• Kuressaare gümnaasiumis alustab programmeerimisring 1. klassile
• Noor õpetaja: matemaatika on äge!
• Kuressare gümnaasium on IKT-s leidnud oma stiili