Seni puudusid ühtsed nõuded avalikul ja eraturul kursuste pakkujatele, sarnaste koolitusasutuste rajamise alused olid ebavõrdsed, järelevalvet pakkujate üle sisuliselt ei olnud ning sellest tulenevalt ei saanud ka olla kindel, kuidas ja mil määral vastas õppetöö õppijate vajadustele.

Uue seadusega korraldatakse täiskasvanute koolituse tegevuslubade süsteem ümber ja jäetakse tegevusloa taotlemise kohustus ainult sellisele koolitusele, mille puhul on oluline tagada nõuetele vastavus, nagu autokoolidele, turvatöötajate ja vedurijuhtide koolitajatele, aga ka eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatele koolitustele. Koolitusasutused, kellel pole loakohustust, peavad ennast registreerima Eesti Hariduse Infosüsteemis, et õppijatele laieneks õigus koolituskuludelt tulumaksutagastuseks, et õppijatel oleks õigus saada tööandjalt õppepuhkust või ka siis, kui koolitajad saavad riigieelarvelist rahastust.

Seadusega antakse kõrghariduses osakoormusega õppijatele võimalus võtta õppelaenu ning võimaldatakse ravikindlustust kõigile põhihariduse ja üldkeskhariduse omandajatele sõltumata vanusest. Tasemekoolitusel osalevatel täiskasvanutel on jätkuvalt võimalus võtta töölt tasulist õppepuhkust.

Võimaldamaks täiskasvanutel koolitusturul paremaid valikuid teha, seatakse koolitusasutustele nõue senisest enam informatsiooni avalikustada, sealhulgas tuleb oma koduleheküljel esitada info koolitustest, koolitajatest, õppekavadest ja õppekorraldusest.

Koolituse kvaliteedi parandamiseks kehtestatakse täienduskoolituse standard, millega seatakse nõuded täienduskoolituse õppekavale ja väljastatavatele dokumentidele. Koolituse sisu peab peegeldama õppijale, millised on koolituse eduka läbimise korral tema uued teadmised ja oskused ning saadav tunnistus andma teavet, mida inimene teab ja oskab.

Seadus jõustub 1. juulil.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal:

• Uuring: Õpetajad ootavad praktilisemat täiendusõpet
• Koolijuhid saavad tulevikus välismaal kolleegidelt õppida