Huvitav Kool Viljandimaal: kool peab traditsioonilistest raamidest väljuma


Avaldaja:Laura Vetik20. Veebruar 2015

Märksõnad:

,

Koolid peavad leidma julgust kiiresti muutuvas ühiskonnas konservatiivset õpikeskkonda muuta ja kogukonna toel traditsioonilistest raamidest väljuda, leiti eile Huvitava Kooli mõttekojas, kus osales enam kui 70 viljandimaalast.

Viljandi Gümnaasiumisse kogunenud õpilased, lapsevanemad, ettevõtjad, õpetajad, koolijuhid, omavalitsuste esindajad, huvijuhid, noorsootöötajad ja teised haridusest huvitatud inimesed arutasid maakonna hariduse tugevuste ja probleemide üle. Ühiselt lepiti kokku tegevustes Viljandimaa koolide huvitavamaks muutmiseks.

Maakonna hariduse peamiste tugevustena nimetasid arutlejad heal tasemel ja mitmekesiseid huvihariduse võimalusi, Viljandi korrastatud koolivõrku, renoveeritud õppehoonete olemasolu ning kogukonna vastuvõtlikkust muutustele. Toodi välja, et maakonnas on võimalused erivajadustega laste toetamiseks, sh neli erivajadustega laste kooli. Õppijate andekuste arendamiseks on algatatud mitmeid põnevaid üritusi ja ettevõtmisi, näiteks Viljandi Taibukate Teaduskool, loodusteaduste õpikojad koolides, teadusteatrite festival jpm. Rõhutati ka Mulgimaa tugeva identiteedi olulisust ja kultuurikeskset väärtusruumi, mis toob haridusse vaimsust.

Oodatakse avatust koolide ja kogukonna vahelises suhtluses

Probleemina tõid osalejad esile ühise visiooni puudumise maakonna tasandil, mis lisaks kohalike omavalitsuste omaette tegutsemisele väljendub ka õpilasesinduste väheses omavahelises koostöös. Tõdeti, et tänase Eesti hariduse peamised väljakutsed on aktuaalsed ka Viljandimaal: õpetajatel puuduvad oskused ja kogemused õppekava õppijakeskseks rakendamiseks ja kaasaegsete meetodite kasutamiseks, enamus õppest keskendub endiselt faktide tuupimisele, hindamissüsteem ei toeta õppijate motivatsiooni, noori õpetajaid on vähe ning kool ja kodu kipuvad teineteist vastastikku süüdistama. „Puudub huvitav õpe, mis suudaks konkureerida nutitelefonide ja sotsiaalmeediaga,“ nenditi mõttekojas.

Õpilaste suure koormuse vähendamiseks peeti oluliseks, et õpetajad keskenduksid senisest enam õppeprotsessile tunnis, paneksid vähem hindeid ja annaksid vähem koduseid töid. Motiveerivamaks õpetamiseks peaksid õpetajad olema valmis pidevalt juurde õppima ja õpet muutuva maailma vajadustele vastavaks kohandama. Nenditi samas, et õpetajad vajavad selleks kooli juhtkonna ja lapsevanemate toetust. Koolijuhist sõltub, kas kooli keskkond soosib uute meetodite katsetamist ja õpetajate professionaalset koostööd. Lapsevanematelt oodatakse aga avatud ja usaldavat suhtumist kooli tegevusse ning tuge igapäevase õppetöö korraldamisel. Näiteks huviringe, praktikaid ja õppekäike võivad läbi viia ka lapsevanemad, pakuti välja mõttekojas.

Arutelus osalejad tõid esile, et sõbralik suhtumine ja avatus omavahelises suhtlemises on eelduseks eri osapoolt koostööle haridusuuenduste elluviimisel. Leiti, et hariduse sõbrad – ettevõtjad, vabaühendused ja teised aktiivsed kogukonna liikmed – võiksid võtta julguse ja vastutuse teha koolile koostööettepanekuid. Koolide ja koolipidajate vastutus on ideedest kinni haarata ja kaasa mõelda, kuidas neid ellu saaks viia.

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.

Samal teemal: