Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse juhataja Kadri Ugur sõnas veebinari avades, et konkursile laekunud taotlustest on näha palju õpetajate initsiatiivi. „See aeg, kus kõrgkoolide õppejõud ja koolitajad väljastpoolt toovad n-ö päikese koolidesse, võiks vaikselt lõppema hakata. Õpetajad tunnevad oma õpilasi paremini kui keegi teine. Eksperdi roll tuleb anda ka õpetajale. Palun, olge julged – seda sõnumit tuleb õpetajatele selgelt edastada,“ ütles Kadri Ugur kokkutulnuile.

Ta rõhutas, et kogemused, mis eri piirkondades tekivad, ei pea jääma üksnes kohalikesse koolidesse. Kui õpetaja on päevast-päeva oma klassi ees, on isolatsioonitunne kerge tekkima. Veebinarivorm võimaldab kahte asja korraga: aega säästa ja kogemusi edastada. „Ongi hea alustada projektitegevuste tutvustamist juba praegu, mitte alles siis, kui kõik on valmis. Tööprotsessist on palju õppida,“ sõnas veebinari moderaator.

Veebinari salvestust saab vaadata siit

Konkursi algusest

HTMi üldharidusosakonna asejuhataja, algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik tegi kokkuvõte, kuidas konkurss sündis ja kuidas veebinarini jõuti. „Huvitava Kooli üks põhimõtteid on tõsta motivatsiooni, usku endasse, et see kõik ongi õige, mida koolis teeme. Vigade tegemine on lubatud, aga vigadest tuleb õppida, leida need aspektid, mis ühes või teises koolis parendamist vajavad,“ ütles Pille Liblik.

Kuidas koolid kogemuste vahetamiseks omavahel kokku viia? Ühe võimaluse pakkus SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008–2014“. Programmi eesmärk on toetada õpetaja professionaalset arengut, suurendada koostöövõrgustikku. Sealt tuli finantstoetus, konkursi idee pärineb algatuselt Huvitav Kool. Konkurss kuulutati välja septembris 2014. Konkursi eesmärk oli toetada koolide koostööd, kogemustevahetust üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu rakendamisest, anda õpetajatele võimalus arendada oma professionaalsust koolitajana. Esitatud taotlused pidid järgima algatuse Huvitav Kool põhimõtteid. „Taotlusi ühendab soov jagada häid praktikaid ja edulugusid, soov õppida partnerkoolide tegemistest,“ tegi Pille Liblik kokkuvõtte. 18 projektiga on kokku haaratud 48 kooli.

Seejärel tutvustasid osalevad koolid lühidalt projekti-ideid. Suuri tegusid pole veel ette näidata, nendeks alles valmistutakse. Koolijuhid tõid välja, missuguste muutusteni nad loodavad septembriks 2015 oma kooliperega jõuda.

Kilingi-Nõmme gümnaasium ja koolitused

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi partnerkool on Paide gümnaasium. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets sõnas, et projekt on töö käigus muutnud, aga see pole probleem. „Kui tänapäeval seada oma tööle jäigad piirid, ei jõua kuskile. Alguses oli plaanis kolme aine lõiming: matemaatika, ühiskonnaõpetus, majandus. Nüüd on mõtted avaramad. Miks peaks jätma koolituste otsustamise ainult väljaspoole kooli, miks ei võiks kool ise õpetajaid koolitada? Partnerkooliga oleme selle nimel tööd teinud,“ sõnas Erli Aasamets.

Ta ütles, et on halb, kui kooli peetakse piduriks, aga ühes asjas peab kool pidur olema: pidur antagu ja tehtagu mentaliteedile. „Ühiskonnast tuleb hoiak, et keegi peab tulema ja andma ja ära tegema, kool ei tohi seda mentaliteeti õpilaste seas levida lasta. Meie ühisprojekt on ka tarbijaliku mentaliteedi murdmiseks. Oleme valmis oma valdkonnas võtma vastutust,“ lausus Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets.

Pelgulinna gümnaasium ja üldõpetus kolmandas kooliastmes

Tallinna Pelgulinna gümnaasium partnerkoolid on Leiutajate külakool ja Tartu Kivilinna kool. Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur alustas projektituvustust intrigeerivalt: „Olen jõudnud oma elus etappi, kus ma ei taha teha enam midagi, mida ma ei taha teha. Endalegi ootamatult märkasin, et kümne aasta jooksul olen taolise suhtumisega rikkunud ka kogu kooli, ehk ma leidsin üle 900 õpilase, kes ei tee midagi, mida nad ei taha teha, nad teevad seda, mis neile meeldib,“ lausus Tõnu Piibur. „Õpetajatega koos ongi valida, kas jätkata huvitava kooliga või jätkata sellise kooliga, kus saame rahulikult palgatöö tehtud, mis ei oma erilist rolli ei kohaliku kogukonna ega õpilaste silmis.“

Pelgulinna gümnaasiumis toimib kuni viienda klassini kujundav hindamine ja Tõnu Piibur tõi selle välja kui ühe muutuse huvitavama kooli suunas. Ka suuremat sorti digipööre tegi õppetöö huvitavamaks. „Jõudsime loogilise sammuni, et peaksime jätkama üldõpetusele üleminekut ka kolmandas kooliastmes. Kui hommikul ühes tunnis õpilased logivad nutiseadmesse sisse, kas nad peaksid vahetunniks siis välja logima ja järgmise tunni alguses uuesti sisse logima? Mitu korda päevas nad logivad? Ühe seadme kasutamise ajal võiks selgeks õppida asju, mis tulevad tegelikus elus ette ühekorraga, aga mille teadlased on jaganud eesti keeleks, matemaatikaks, ajalooks, keemiaks, inglise keeleks jne. Meie ei ole seda jaganud, see jagati enne meid, miks peaksime võõrast elu elama,“ pani kõneleja veebinaril osalejad kaasa mõtlema. Ehk siis Pelgulinna gümnaasiumi projekt näeb ette tegeleda kolmanda kooliastme üldõpetusele üleminekuga (õppetöö korraldus, kus õppematerjal pole jaotatud mitte üksikute õppeainete, vaid korraga mitut õppeainet hõlmavate kompleksteemade kaupa – toim). Partnerkoolidelt loodetakse saada häid näpunäiteid ja jagatud kogemusi.

Nõo põhikool - õpetajalt õpetajale

Nõo põhikooli projektipartner on Paikuse põhikool. Nõo põhikooli direktor Rein Uusmaa tõi välja põhjuse, miks nad projektiga ühinesid: õpetajad on viimasel ajal hakanud vähem käima täienduskoolitustel, nad pigem hindavad koostööd ja suhtlemist teiste õpetajatega. „Seda tuleb neile võimaldada.“ Direktor sõnas, et hea on õppida koolilt, mis tegutseb enam-vähem samades tingimustes. Nõo koolis on õpetajalt õpetajale õpe toimiv, miks mitte seda jagada. „Põhieesmärk ongi õppida kogemustest, saada ja jagada kogemusi. Meid huvitab loovtöö korraldamine, IKT tasakaalustatud kasutamine. Paikuse vald ühendas rahvaraamatukogu kooli raamatukoguga, kuidas seda õppimises ära kasutada,“ loetles Rein Uusmaa huvipakkuvaid töölõike.

Kokkuvõtteks

Kui kõik 18 kooli olid sõna saanud, tegi Pille Liblik kokkuvõte: jah, koolid on valmis muutma, tegema midagi teistmoodi. Koolidel on kõige paremas mõttes ambitsioonikad eesmärgid. „Konkurss pakkus võimalust viia ellu kuni viis tegevust, tugevad projektid keskendusid ühele-kahele tegevusele. Hea taotlus oli see, mida lugedes saime aru, et olite Huvitava Kooli põhimõtetega tuttav,“ selgitas Pille Liblik. Ta ütles lõpetuseks, et lisaks konkursi „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“ projektide tutvustamisele on oluline kuulata üksteiselt saadud sõnumeid. “Meid rõõmustab, et Huvitav Kool on töös.“

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Huvitava Kooli blogi
• Hariduse koostööpäevad: muutused võtavad aega
• Viis omanäolist Rootsi kooli pakkusid Eesti õpetajatele häid kogemusi
• Koostöö koolis: soovid ja tegelikkus