„See on hea näide, kuidas traditsioonilised töövahendid ja -võtted siduda moodsaima tehnoloogiaga,“ sõnas HITSA Innovatsioonikeskuse koolitaja, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild. 

Tutvumine liitreaalsusega tõi Pärnus toimunud eTwinningu suvekooli rohkem elevust kui tahvelarvutite kasutamine mõnda koolitundi. „Oi, vaata, jookseb!“, „Appi, kui äge!“, „Vaata, vaata, ma saan dinosauruse kätte võtta!“, „Ha-haa, ainult neerud jäidki järele!“, kõlas hüüdeid siit ja sealt. See viimane tähendas, et üks grupp tutvus äpiga Anatomy 4D, mis võimaldab inimese keha üksipulgi detailideks võtta ja iga detaili igast küljest vaadelda.

Liitreaalsus tõi koolitusse elevust.

Liitreaalsus ehk rikastatud reaalsus (augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ning virtuaalse keskkonna kombineerimine. Pildil on reaalne keskkond ja arvuti genereeritud virtuaalsed karakterid või objektid, kasutajani jõudev pilt on virtuaalse ja reaalse keskkonna kombinatsioon. Ja virtuaalne objekt püütakse luua nii reaalne, et see olekski reaalsusest eristamatu. Liitreaalsust kasutab edukalt reklaami- ja filmitööstus, ka disainimaailm. Äppide abil saab aga liitreaalsust tekitada iga lapski. Tõsi, äpid töötavad vaid nutiseadmes (nutitelefon, tahvelarvuti), nii et süle- või lauaarvutiga liitreaalsust ei loo.

Meeri Sild (keskel) selgitab äppide kasutamise tagamaid.

Pildid, mida eTwinningu suvekoolis alustuseks loodi, olid lihtsad: eksootiline taim, mis kasvab sinu peopesas; naljakas mehike, kes mängib sinu arvutitest ja juhtmetest pungil laual jalgpalli. Ja traditsiooniliste (ehk isegi vanaaegsete) töövõtetega oli asi seotud nii, et pilt (http://colarapp.com/) oli paberil välja trükitud ja see tuli enne värvida. „Hea ülesanne esimese klassi õpilasele – kui pildi hoolega ja korralikult värvid, siis ärkab see ellu!“ tõi Meeri Sild näite. Aga pilte võib kuvada ka otse ekraanilt, väljatrükk ei ole kohustuslik, ja jälgida tuleks, et osa pilte on tasulised.

Seda meelt oldi küll, et liitreaalsust saab eTwinningu projektitöös edukalt kasutada, ja seda prooviti ka praktikas, kasutades erinevaid äppe. Tulemustega saab tutvuda siin. Valiku liitreaalsuse loomiseks mõeldud äppe ja kasutusjuhendeid leiab Tartu Hiie kooli haridustehnoloogi Mari Tõnissoni suvekoolis tehtud ettekandest. 

Suvekoolis õpetab Mari Tõnisson.

Suvekooli alguses arutlesid õpetajad selle üle, missugused on 21. sajandi võtmeoskused ja kuidas eTwinningu projektid on aidanud neid oskusi arendada. Võtmeoskustena tõi koolitaja Meeri Sild välja suhtlemise, koostöö, loovuse, digitaalsed kompetentsid, kriitilise mõtlemise, isikliku ja sotsiaalse vastutuse. Suhtlemise alla käib ka digivahendite efektiivne kasutamine, oskus suhelda sotsiaalmeedias. Digivahendid aitavad koostööd tõhusamaks muuta. Digitaalsed kompetentsid tähendavad ennekõike oskust andmeid organiseerida ja süstematiseerida, infot kriitiliselt hinnata, infot legaalselt ja eetiliselt kasutada, aga ka mõningast programmeerimisoskust. Isiklik vastutus tähendab, et õpilane ise vastutab oma õppimise eest, ise arendab oma tugevusi. Praegu on siiski nii, et pigem vastutab õpetaja õpilase tulemuste eest: et eksam hästi läheks, et kool lõpetatud saaks.

Suvekoolis osalejad märkisid valdavalt, et nende projektid on arendanud loovust, suhtlemist ja koostööoskusi. Sama üksmeelselt märgiti, et õpilase isikliku vastutuse võtmine on asi, millega peab tegelema hakkama.

HITSA Innovatsioonikeskuse ja Gustav Adolfi gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustas iTEC projekti raames valminud innovatsiooniküpsuse mudelit, mille abil koolid ja haridussüsteemid saavad hinnata oma IKT kasutamise küpsust.

Mudelis on viis taset ja viis dimensiooni. Esimene tase on kõige madalam ja viies kõige kõrgem. Dimensioonideks on õpieesmärgid, pedagoogika, õppija roll, protsessi juhtimine ja vahendid. Mudeli kasutamisel peab alguses määrama ära oma hetketaseme ning valima siis taseme, kuhu tahetakse liikuda. Taset aitavad tõsta õpistsenaariumid. Mudeli faili leiab siit. 

Näiteks viiendaks dimensiooniks on tehnoloogilised vahendid. Esimesel tasemel kasutab õpetaja standardset tehnoloogiat, milleks võib olla interaktiivne tahvel, projektor või mõni lineaarne e-kursus. Teisel tasemel on juttu interaktiivsest tehnoloogiast, kasutatakse blogisid, wikisid ning mitmesuguseid vidinaid. Kolmandal tasemel räägitakse tarkvarast, mille abil on võimalik programmeerida mänge või luua animatsioone ja videoid. Õpilastel on oma seade. Järgmisel tasemel kasutatakse innovaatilist tehnoloogiat nii koolis kui ka kodus. Märksõnadeks on 3D-printerid ja liitreaalsus. Viiendal tasemel kasutatakse mobiilset tehnoloogiat vastavalt situatsioonile. Tehnoloogia on tihedalt koolitööga läbi põimunud.

eTwinningu suvekoolis hindasid õpetajad oma innovatsiooniküpsust. Keegi ei määratlenud end ei õpieesmärkide, pedagoogika, õppija rolli, protsessi juhtimise ega tehnoloogiliste vahendite kasutamise puhul 1. tasemele, aga ka mitte 5. tasemele. Areng jätkub, ja sellele aitab kindlasti kaasa ka uue õppeaasta uus ja huvitav eTwinningu projekt.

Fotod 21.-22. augustil Pärnus toimunud eTwinningu suvekoolist edasijõudnutele tegi Madli Leikop.

Samal teemal:

• Kohtla-Järvel on eTwinning populaarne
• Internetisuhtlus ja muistsed lastemängud
• Sidudes õuesõpet eTwinningu projektidega
• Saksa keele veebikool
• eTwinning õpetajate arenguks ja inspiratsiooniks