Lõuna-Eesti õpetajad käisid Fortum Tartus ja Estiko-Plastaris; kel oli parem osaleda koolitusel Tallinnas, käisid Normas ja Saku Õlletehases. Osalejad olidki valdavalt loodusainete õpetajad: bioloogia, keemia, geograafia, füüsika, oli ka inimeseõpetuse õpetajaid. 

Estiko-Plastar on üks juhtivatest kilepakenditootjatest Baltikumis, turuliider Eestis ja olulise turuosaga teistes Balti riikides. Kontsern Fortum Tartu koosneb neljast äriühingust: AS Fortum Tartu – valdusettevõte,  AS Tartu Keskkatlamaja –  vőrguettevőtja ja klienditeenindaja, AS Anne Soojus – soojus- ja elektrienergia tootja, AS Tartu Jőujaam – kohaliku kütuse tootja ja varuja. Norma on seotud rahvusvahelise autotööstusega, Norma on arvestatav turvavarustuse komponentide valmistaja autotööstusele. Saku Õlletehas esindab joogitööstust, tehase ainuomanik on Carlsberg Group. 

Sakus ja Normas

Nii koolituspäevad Tartus kui Tallinnas olid üles ehitatud sarnaselt: kõigepealt õppekäigud tehastesse, seejärel arutelu nähtust-kuuldust ning probleemülesannete vormistamine. Selliste ülesannete, mis oleksid elulised ja piltlikult öeldes näitaksid õpilastele, et protsent õpikus ja protsent tootmises ongi üks ja sama asi. Õpetajaid juhendas Tartu Ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli lektor Karin Hellat, kes on tegev ka TÜ teaduskooli uurimislaboris. Uurimislabor loob katsetamishuvilistele 7.-12. klassi õpilastele võimaluse läbi viia integreeritud eksperimente bioloogiast, keemiast ja füüsikast Tartu Ülikooli Chemicumi laborites.

Iga aineõpetaja on natuke ka karjääriõpetaja, nii huvitaski ettevõtteid külastades nii värbamispool kui konkreetsed protsessis tootmises. Näiteks Norma pakub tööd ligikaudu kaheksasajale inimesele Tallinnast ja lähiümbrusest. Norma  on mitmekesine tööandja, siin on erinevad tootmisprotsessid nagu metallide stantsimine ja termiline töötlus, plastivalu, galvaniseerimine, spetsiaalsete tööriistade/rakiste tootmine, poolautomaatliinidel ohutusrihmade koostamine. Peamiselt töötavad Normas tootmis- protsesside-, tootearendus-, kvaliteedi-, logistika-, hooldus- ja majandustarkvara insenerid. Vajatakse mehaanikaharidusega välja õppinud oskustöölisi ja hooldusspetsialiste. 

Saku Õlletehas on suurim tööandja Saku vallas. Suvel on tehases tööl kuni 360 inimest, kõige rohkem tootmises ja logistas, siis müük ja administratsioon. 58% on töötajad, 30% spetsialistid, 10% juhid ja 2% tippjuhid. „Kuidas õpetajad saaksid kaasa aidata, et tekiks huvi teie ettevõttes töötada?“ kõlas küsimus personalispetsialistile kuulajate seast. Selgus, et oluline pole niivõrd omandatud eriala kui ambitsioon ettevõttes tegutseda ja edasi jõuda, pealehakkamine ja ettevõtlikkus. Olulised on võimalused, õppida saab ka kohapeal. Igatahes noorte põuda Saku Õlletehases pole tunnetatud, noori spetsialiste soovib siia tööle tulla küll. Paljud praktikandid jäävadki siia tööle. Teine lugu on töölistega, nende leidmisega on oluliselt raskem. 

Kui põhjalik tutvumine tootmisliinidega tehtud, siis tehti kahest päevast kokkuvõtte. Normat ja Saku Õlletehast külastanud õpetajad leidsid nähtu põhjal kõige rohkem kokkupuutepunkte keemia-, füüsika- ja bioloogiatunniga, aga ka geograafia ning matemaatikaga ja loomulikult ettevõtlus- ning majandusõppega. Rääkida saab (ja probleemülesandeid koostada) alates käärimisprotsessist või tooraine impordist ja lõpetades töötaja õigustega öötöö puhul või kontsernide osast Eesti majanduses. 

Karin Hellati juhendamisel süüviti seejärel probleemipõhisesse õppesse: problem baste learning. „Inimene õpib kõige paremini, kui ta saab kätte tegeliku probleemi ja see seostatakse ainetega, mida ta peab õppima,“ sõnas Hellat. 

Probleemõpe aktiviseerib mõtelmist

Probleemõpe on hea vahend õpilaste aktiviseerimiseks tunnis. Teadmiste omandamine ja õppimine toimub probleemõppe korral probleemide leidmise/püstitamise ja nende lahendamise kaudu, õpetaja ei näita õpikust ette, et nüüd loeme siit leheküljelt ja lahenduse leiate sealt leheküljelt. Lühidalt öeldes peavad õpilased probleemi sõnastama, leidma lahendusvõimalused, neid hindama ja lahenduse sobivust kontrollima. 

Probleemi lahendamine peab arendama mingeid oskusi, andma teadmisi vms; probleemile peaks olema erinevaid lahendusvõimalusi; probleemi lahendajateks on õpilased, mitte õpetaja, õpilastele võib anda vaid väikeseid näpunäiteid probleemi lahendamiseks. Probleemõpe õpetab probleemide selget defineerimist, erinevatest allikatest andmete leidmist, põhjendatud otsustuste tegemist, alternatiivide nägemist ja nendega arvestamist, loovalt ja kriitiliselt mõtlema, meeskonnatööd. 

Muidugi on ülesande koostamine aeganõudev, koolitusel jõuti paberile panna ideed ja ülesande üldine käik, aga see on alus edasi liikumiseks. Ülesannetega jätkavad tööd TÜ uurimislaboris tegutsevad tudengid Karin Hellati juhtimisel. Nende tiimil on suur kogemus olümpiaadiülesannete koostamisega. 

Samal teemal:

• KredEx saadab noored maapiirkondade karjäärivõimalustega tutvuma
• IT-sektor vajab ka muusikuid
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha