Proovikoolituse viisid läbi Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja Varje Tipp ja vabakutseline koolitaja Heidi Paju, kes olid ka koolituse loojate meeskonnas. „Lõimitakse peamiselt üldharidus- ja kutseaineid. Näiteks kui on vaja arvutada, kui palju tapeeti kulub 20 ruutmeetri seina tapeetimiseks, siis ei pea seda õpetama matemaatikatunnis, vaid matemaatika lõimitakse erialatundi ja arvutatakse seal see välja. Lõimingu peamine eesmärk on näidata valdkonna- ja üldainete seoseid. Ei õpetata tükke, vaid tervikut. Seda kõike õppekavadesse lõimida on suur kunst ja oskus. Eelkõige eeldab see õpetajatelt laiapõhjalisi teadmisi,” selgitas Varje Tipp lühidalt, mis on lõiming kutseõppes.

HITSA koolitus „DigiMeister: Koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada.

Katsekoolitusel osalejad olid kõik Varje Tipu kolleegid samast koolist, aga eri osakondadest, ja osalemine oli vabatahtlik, nii et õppima asusid tõelised huvilised. Neist üks oli kaubanduse kutseõpetaja Kaie Pärn. „Õppisime veebipõhiseid koostöövahendeid, see oli minu jaoks koolituse teravik. Eesmärk oli teha valmis midagi väga praktilist, et õppekavade lõiming korralikult tööle hakkaks, nagu mõeldud on,” kõlas tema lühike kokkuvõte koolitusest.

Oluline oligi praktiline töö – kõik, millest koolituse käigus räägiti, tehti ka kohe läbi. „Õpetajad, kes koolis töötavad koos, olgu siis ühe aine raames või ühes õppekava moodulis, peaksidki rohkem koostööd tegema. Õppisime, kuidas seda teha. Vahendeid tutvustati palju, meie meeskond töötas rohkem Google Drive’is ja Weeblyis. Kahe kontaktpäeva vahel oli viis nädalat iseseisvat tööd,” ütles Kaie Pärn.

„Mina seadsin koolitajana lõppeesmärgiks, et koolitusel osalejad teaksid ja oskaksid ka veebipõhiseid koostöövõimalusi kasutada, kuna aega kokku saada on väga raske leida. Veebipõhine koostöö nõuab aga väga head enesedistsipliini, tähtaegadest kinnipidamist ja rollide ning ülesannete selget jaotamist. Just need momendid olid kõige raskemad ka koolitusel osalenute jaoks. Koolitusel valmisid veebipõhise koostöö toel mooduli hindamismudelid ja lõimitud õppematerjalid,” ütles Varje Tipp.

„Koostööd lõimingu nimel tehakse iga päev. Erialaõpetajad suhtlevad üldainete õpetajatega ja vastupidi. Olgu lõunaajal või vahetunnis. Õpetajad teevad tihedat koostööd õppekavarühmades. Eriti need õpetajad, kes õpetavad ühel õppekaval,” kinnitas Varje Tipp.

Kaie tõi praktilise näite, mida lõiming kutseõppes tähendab: „Klienditeeninduse moodulis on näiteks teenindamine ja müümine, sinna on lõimitud keeled. Kui õpilane oskab eesti keeles teenindada ja müüa, peab ta oskama sama ka inglise ja vene keeles. Mina õpetan vajalikud oskused ja erialase sõnavara selgeks erialatunnis, vene keele õpetaja õpetab samad sõnad ja väljendid selgeks vene keeles ja inglise keele õpetaja inglise keeles. Hinnatakse koos, õpilased teevad (müügi)situatsiooni läbi kas inglise, vene või eesti keeles. Mina olen näiteks koos inglise keele õpetajaga hinnanud teenindusprotsessi. Mina vaatan olukorra ülesehitust ja klienditeenindust ning keeleõpetaja jälgib keeleoskust. Õpilased ei pea sama asja mitu korda vastama, selles mõttes vähendab lõiming nende koormust. Aga alati ei saa kõiki hindamisi kokku tuua.”

Selliseid lõimingumomente pilootkoolitusel otsiti ja leiti. „Valisime vene keele õpetajaga müügikorraldajate õppekava, klienditeeninduse mooduli. Õpiväljund – teenindusprotsessi kliendikeskne juhtimine. Lisasime teenindusprotsessi materjalid ja keelematerjalid.”

Kursusel loodud materjali katsetati müügikorraldajate teise kursusega. „Õpilastele meeldis, et oli olemas korrektne õpijuhis ja nad said aru, mida tegema peavad. Materjali saab kasutada vene keele tunnis, kui õpilane puudub, siis on tal võimalus seda iseseisvalt õppida,” selgitas Kaie Pärn.

Katsekoolitusega jäi Kaie rahule: „Koolitus oli hästi üles ehitatud, saime oma tööle kohe tagasisidet, nägime teiste töid ning õppisime sellest. Küll võiks mõelda, et inimene, kes koolitusele läheb, on nagu projektijuht, kes koolis omakorda koondab enda ümber inimesed, kes võiksid koostööd teha. Nii saaks võimalikult praktiliselt toimetada. Soovitan seda koolitust kutseõpetajatele, kuna meie õppekavad on kõik lõimitud.”

„Koostöö on hea märksõna, aga reaalne veebipõhine koostöö on üsna keeruline protsess. Sellel koolitusel õpitaksegi veebipõhist koostööd tegema ning tutvutakse selle läbiviimise metoodikaga. Koolitusel on oluline koht ka õppijate koostööl ning koostööoskuste arendamisel,” innustas Varje Tipp huvilisi koolitusele tulema.

Üks valminud koostöömaterjalidest

Kes soovivad oma koostööoskusi arendada ning lõimitud õppematerjale luua, on oodatud koolitusele. Lähemalt saab sellest lugeda HITSA koolitusveebist https://koolitus.hitsa.ee/course/369.

Koolituse väljatöötamises osalesid Varje Tipp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Heidi Paju (vabakutseline koolitaja), Katrin Uurman (Räpina Aianduskool), Siret Lahemaa (Laupa Põhikool), Helna Karu-Baher (SA Innove) ja Kairi Burnaševa (HITSA).

Artikkel ilmus Õpetajate Lehes 15. detsembril.

Samal teemal:

• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine