Koolijuhte oodatakse haridusmentoriteks


Avaldaja:Madli Leikop18. Oktoober 2020

8. oktoobril toimus Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse eestvedamisel ja koostöös Fontesega haridusmentorite veebikonverents. Kuulama-vaatama ja küsimusi esitama olid oodatud koolijuhid, kes viimasel viiel aastal läbinud SA Innove (nüüd Harno) mentorite väljaõppeprogrammi.

Alati on hea õpitut meelde tuletada ja kogemusi vahetada, mentorite puhul kehtib see eriti. 

Mentorite väljaõppeprogramm ootab uusi avaldusi

Igal aastal asub Eestis koolijuhi ametisse ligi paarkümmend uut inimest, tullakse ka väljastpoolt haridussektorit. Mentorite ülesanne on toetada uusi kolleege rolli sisse elamisel, aidata neil lihvida juhtimiskvaliteeti ja -oskusi. Praegu on meie haridussüsteemis 62 kvalifitseeritud mentorit, kes on valmis äsja ametisse astunud kolleege professionaalselt toetama. Neile tuleb veel lisa, sest mentorite väljaõppeprogramm ootab uusi avaldusi: veebruaris 2021 alustab õpingutega viies grupp koolijuhte-tulevasi mentoreid. Kandideerima oodatakse üldhariduskoolide või kutseõppeasutuste direktoreid, kellel on vähemalt viieaastane haridusasutuse juhtimise kogemus, kõrge motivatsioon ning tahe olla mentoriks teistele haridusasutuste juhtidele. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 28. oktoobriks, täpsem info siit: https://harno.ee/et/uudised/kogenud-koolijuhid-oodatud-mentorite-valjaoppeprogrammi

Kuidas olla kriisi ajal edukas juht?

Mentorite konverentsi esinejad olid igati motiveerivad, seda nii oma töökogemuse kui ettekande teema poolest. Luminori privaatpanganduse ja varahalduse juht Gunnar Toomemets andis nõu, kuidas olla ka kriisi ajal edukas juht. 

Ta tõdes, et kui meie igapäevane elu koosneb mustritest, siis tänavu kevadel mustrid muutusid. Kuidas peab juht nüüd käituma? Mida kriis muutis? “Mitte miski ei ole olulisem kui suhtlus oma meeskonnaga. Üks-ühele kohtumised on endiselt väga olulised, ka siis, kui need toimuvad üle veebi. Kuidas sul läheb, kuidas sul tegelikult läheb on oluline küsida, et teada saada, mis sinu töötajatega toimub,” sõnas Toomemets.  Ta tuletas meelde, et juhi väärtuste järgi käitub ka meeskond. Ja meeskonnale tuleb meelde tuletada, mida ja miks me teeme: helikopterivaates (ehk suur pilt), droonivaates (ehk meeskonna, üksuse, osakonna osa) ja rohujuuretasandi vaates (ehk üksikisiku roll). Mõned praktilised näpunäited: kui on veebikoosolek, siis kaamera sisse! Koosolekul ei hakka infot koguma, koosolek olgu konkreetne ja sõnumid selged. 
Kas juht peaks pöörama tähelepanu ka iseenda arendamisele? “Mõelge selle peale, haridusjuhid. Jagage omavahel head infot, mis arendab. Võrgustiku tugi on oluline,” ütles Toomemets.  

Kodu ülesanded on läinud koolile

Emili Kooli juht Indrek Lillemägi tutvustas oma kooli lugu ehk kuidas juhtida määramatust. Ta sõnas, et varem arutleti ikka selle üle, millal õpetaja klassi eest kaob ja robot teda asendab, aga enne jõudis kätte aeg, kui õpilasi ei ole enam klassiruumis. Ta tõi näite, et hariduskonverentsidel räägitakse sageli heast haridusest, ainult et arusaamad heast on erinevad. Koolijuht rõhutab koostööoskusi, lapsevanem laste vaimset tervist, õpetaja õigekirjaoskust, ettevõtja tahaks õpetada kõiki investeerima, ajakirjanik kriitiliselt mõtlema. “See koorem, mida haridusjuht igapäevaselt oma õlul tunneb, tundub lahenduseta. Kool on järk-järgult võtnud kodult haridusega seotud vastutuse ja sellega endale haridusküsimust järk-järgult keerulisemaks ehitanud,” tõdes Lillemägi. “Tuleb ausalt ressurssidele otsa vaadata. Ideaalid jäävadki kättesaamatuks. Juhina pead teadma, kuidas toetada õpetajaid. Põlevad läbi need, kes on kõige püüdlikumad, kõige suuremate ideaalidega. Tuleb just neid toetada, kes esmapilgul ei vajagi toetust. Võitlus või võistlus hea hariduse probleemi lahendamise nimel (missugune on hea haridus) on globaalne. Kuidas jääda metsikus infotulvas inimeseks? Alustama peame iseendast. Kes ma olen, mis on minu roll juhina, miks ma juht olen,” mõtiskles Lillemägi. 

Mentorlus Raplas ja Viimsis

Viimsi riigigümnaasiumi direktor Karmen Paul ja Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar rääkisid oma kooli kogemusest. Nad mõlemad on ka väljaõppinud ja kogemustega mentorid. 

Sirje Kautsaar leidis, et uute koolide rajajana on nad saanud rakendada ja katsetada uusi organistasiooni juhtimise meetodeid, eemalduda vanast mallist. Missugune on mentorsüsteemi kasu erinevates rollides? “Õpetajana jõuan rohkem iga õppijani. Mentorlus on suhtlemis- ja mõtlemisviis. Personaalsema lähenemisega saan oma tööle personaalsemat tagasisidet. Kui mentorluse suhtlusviisi rakendab aineõpetaja, saab õpilasest kaasteeline, õppija tunneb end võrdväärse partnerina,” loetles Kautsaar. Ta selgitas, et Rapla riigigümnaasiumis on mentoriks iga töötaja olenemata oma ametikohast, kõik on välja koolitatud ja see on väga oluline samm. Igal töötajal on 15 menteed, segamini 10., 11., 12. klassi õppijate seast. Juhtkonna mentorid on toeks kolleegidele, igal 10-11 menteed. “Kui läbisin Fontese mentorkoolituse, sain kinnitust, et vana süsteem enam ei toida inimest ja koolikultuuri. Kooli luues sai kohe eesmärgiks mentorluse sisseviimine. Et see ei oleks lihtsalt idee minu peas, tuli veenda ka laiemalt kogukonda, ja seda oleme teinud. Õpilaste üldpädevuste arendamisest räägitakse kogu aeg, mentorlus toetab seda omal kindlal viisil. Tore on näha noori, kes julgevad küsida ja suhtlevad pingevabalt,” tegi Kautsaar kokkuvõtte.

Karmen Paul tõi näiteks, et mentorsüsteem koolis on laialdaselt kasutusel Rootsis, Taanis, Hollandis, Inglismaal. Eestis rakendati mentorsüsteemi esimesena Põlva Gümnaasiumis, sealt sai tema julgust ja jõudu. “Et õppijat toetada, peab õppija end ise tundma ja õpetaja peab õppijat tundma. Meil on mentorsüsteem nii individuaalne kui grupipõhine. Kui kogu meeskond on läbinud mentorkoolituse, tagab see ühtse koolikultuuri. Mentorsüsteemil on positiivne mõju õppimisele ja õpitulemustele. Me ei pea mentorlust heaks ja klassijuhatamist halvaks, need on kaks erinevat süsteemi, kus on ka ühisosa. Mentor tegeleb sisemise motivatsiooni leidmise ja tõstmisega, aitab õppijal ennast paremini tundma õppida,” selgitas Karmen Paul.

Lõpuks töötoad

Veel esinesid veebikonverentsil haridusjuhtide praktikaprogrammis osalenud Veiko Rohunurm, Ringa Maripuu ja Cerlin Pesti (“Koolielu muutusi inspireerinud praktika SEB-is”) ja psühholoog Mare Pork (“Kuidas luua ehedat rõõmu?”). Konverentsi lõpetasid veebitöötoad, kus mentorid said teadmisi meelde tuletada ja kolleegidega suhelda.

Haridusmentorite väljaõppeprogrammi rahastatakse ESFi programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ raames.

Photo by KOBU Agency on Unsplash

Samal teemal: