Konverentsi esimesel päeval, 30. septembril keskenduti Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultandi Mait Raava eestvedamisel kõigepealt väärtuste sõnastamisele.

Miks ma oma kooli juhin? Mis on minu südame hääl? Kuidas ma lähtun väärtuste sõnastamisel kooli traditsioonidest? Kuidas ma kasutan oma autoriteeti väärtuste kehtestamisel? Kuidas ma kaasan väärtuste kokkuleppimisse kogu meeskonda? Kuivõrd sõnastatud väärtused vastavad reaalsusele ehk väärtustele, millest me tegelikult lähtume? Küsimusi tuli esitada iseendale, vastuseid tuli otsida samuti iseendast.

Mait Raava koolijuhtide hariduskonverentsil. 

Mait Raava selgitas, et põhiväärtused on organisatsiooni igikestvad tegevuspõhimõtted. Väärtused ütlevad, millesse me usume ja kuidas käitume, vastavad küsimusele, miks me (ehk siis konkreetne kool) olemas oleme. Põhiväärtused avalduvad organisatsioonikultuuris. Põhiväärtuseid ei tohi olla palju, sest siis kaob fookus, ja väärtused on ajas jäävad. Arengukoht on see, kuidas väärtuseid esitletakse.

Kuidas põhiväärtuseid hoida? Soovitused koolijuhile: tõsta oma eelkäijate põhiväärtused ausse; kuula oma südame häält ja vasta, miks sa oma kooli juhid; saavuta kooli põhiväärtustes üksmeel oma juhtkonnaga; ole oma meeskonnaga sünkroonis; ära räägi põhiväärtustest niisama.

Päeva teises pooles arutleti, mis võib olla selle põhjus, et koolil ei ole visiooni või see on kirja pandud ainult moe pärast. Põhjuseid, miks mitte visiooni kirja panna ja elada ainult tänases päevas, leiab ikka: ebasoodsad majandusolud, pidevalt muutuv seadusandlus, koolide sulgemine jms. 

Mait Raava rõhutas, et visioon on organisatsiooni 10–30 aasta arengu siht. Nõuanded koolijuhile: näe suurt pilti, saa aru keerukatest ja kiirestimuutuvatest ümbritsevatest protsessidest ja tunne ära ühiskonna tulevikunõudmised koolile; otsusta kõige tähtsam 10–30 aasta arenguküsimus ja sõnasta sellest lähtudes ambitsioonikas eesmärk; otsusta, kellele, mida uut ja kuidas sinu kool pakub; väldi ebarealistlikkust; ole enesekindel ja veena kõiki teisi visiooni ellu viima.

Nii teooria kui praktilised ülesanded täiendasid koolijuhtide teadmisi ja oskusi õpilaskeskse kooli arengu eestvedamisel.

Konverentsi teine päev oli väliskülaliste päralt. Koolijuhtimise ja haridusvaldkonna arendamise kogemust jagasid Soome koolijuhtide assotsiatsiooni president, Cygnaeuse keskkooli kauaaegne direktor, rahvusvahelise koolijuhtide ühenduse juhatuse liige Ari Pokka ja Taani koolijuhtide assotsiatsiooni juhatuse liige, Kvaglundskoleni direktor Torben Moerup.

Kui Ari Pokka 1998. aastal Cygnaeuse keskkooli direktoriks sai, oli see üks tavaline Soome kool. Täna on see aga Soome kõige eesrindlikemate koolide seas oma tulemuste kui ka koolikultuuri poolest. Kooli iseloomustavad hoolivus ja austus õpilaste suhtes, rahvusvaheline atmosfäär ja väärtuskeskne juhtimine. Esinemised rahvusvahelistel koolijuhtimise konverentsidel on Ari Pokkat viinud rohkem kui 30 riiki.

Torben Moerup on Taani koolijuhtide assotsiatsioonis vastutanud muuhulgas ka koolijuhtide võrgustiku eestvedamise eest. Koolijuhina on tegutsenud neljas erinevas koolis kokku peaaegu 20 aastat.

Koolijuhtide kahepäevane hariduskonverents toimus Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja SA Innove ESFi programmi „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“ koostöös.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Kooli kui terviku juhtimine õpilase arengu toetamisel
• Jaan Reimund: eelistan kabinetivaikusele arutelusid
• Lõppes koolijuhtide IKT-alane juhtimiskoolitus
• Koolijuhtimise heade kavatsuste kokkulepe sai allkirjad