Marc Durando töötab European Schoolneti juhina 2006. aastast. Ta vastutab organisatsiooni üldise strateegia, töökorralduse ja arengusuundade eest. European Schoolnet on üle-euroopaline organisatsioon, mis koondab 30 riigi haridusministeeriume või neid esindavaid organisatsioone eesmärgiga arendada haridusinnovatsiooni ja tuua haridusse kaasaegsed tehnoloogiad ning nende rakendamiseks vajalikud metoodikad. HITSA Innovatsioonikeskus on European Schoolneti üks partnereid.

Konverentsil rääkis Marc Durando tehnoloogia integreerimisest õppeprotsessi Euroopa koolides, iTEC-projektist ning haridusinnovatsiooni peamistest väljakutsetest ja ootustest 21. sajandi õpetajale.

Marc Durando esinemas konverentsil "Pöördepunkt hariduses".

„Klassiruumis toimuv ei suuda köitvuse poolest kunagi võistelda päris eluga,“ tõdes esineja Kanada haridusteadlase Michael Fullani sõnadele toetudes. „Tehnoloogia annab koolis tunda ennekõike siis, kui seda ei ole või kui seda kasutatakse juhuslikult, sihipäratult.“ Innovatsioon koolis ei ole enam koolisisene küsimus, vaid küsimus sellest, kui palju õpitakse tunnis ja kui palju väljaspool tundi.

Näiteid ESSIE uuringust

Marc Durando tõi näiteid 2011. aasta sügisel 31 Euroopa riigis läbi viidud Euroopa Komisjoni uuringust „IKT hariduses“ (ESSIE uuring). Uuringuga sooviti teada saada, kuidas riigid kasutavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat haridusvaldkonnas, kui kättesaadav on haridustehnoloogia koolijuhtidele, õpetajatele ning õpilastele. Uuringus osales ligi 1,5 miljonit õpilast. See, et vähemalt kord nädalas kasutatakse õppetöös IKT-vahendeid, ei ole sugugi tavaline: esirinnas on Saksamaa ja Austria, plusspoolele jäävad ka Läti, Leedu ja Eesti. Rohkem on siiski neid maid, kus koolides kasutatakse IKT-vahendeid kord või paar kuus. Ehk siis tehnoloogia kasutamist koolis ei olegi nii kerge saavutada, kui arvata võiks.

Samas küsitluses uuriti ka, missuguseid vahendeid on tunnis kasutatud. 70% küsitletuist vastas, et mitte kunagi ei ole nende õpetajad õppetöös kasutatud interaktiivseid õppemänge, simulatsioone, YouTube´i ega näiteks internetist leitavate andmekogude võimalusi. Rohkem kui 65% vastas, et kuus mõned korrad on õpetaja kasutanud PowerPointi või audiovisuaalseid vahendeid (video vaatamine, helilõigu kuulamine). „Innovatsioon koolis on keeruline protsess,“ tõdes Marc Durando.

Innovatsioon mõjutab õpetamisprotsessi (mobiilne õpe, BYOD - bring your own device ehk võta oma digivahend tundi kaasa), õppekava (e-õpikud), hindamist (e-eksam, interneti kasutamise võimalus testi ajal), kooli juhtimist (pilvetehnoloogia kasutamine). Ei ole kerge seda kõike korraga ette võtta ja arendada.

iTEC aitab

iTEC on European Schoolneti projekt, mis selles vallas katsub koole ja õpetajaid aidata. Ettevõtmise eesmärk on välja selgitada, kuidas olemasolevad ning arenevad tehnoloogiad on lähima viie kuni kümne aasta jooksul koolis rakendatavad. Projektis osalevad partnerid 27 riigist. Nende hulgas on koolide, haridusministeeriumide, tehnoloogiapakkujate ning arendus- ja uurimiskeskuste esindajad. Projekti käigus uuritakse, kuidas koolid täna infotehnoloogiat kasutavad, pakutakse välja uuenduslikke õpistsenaariume, luuakse stsenaariume toetavad töövahendid (keskkonnad ja tarkvara) ja õppematerjalid ning katsetatakse nende rakendamist õppetöös. Olulised on õpistrateegiaid, mis ühelt poolt võimaldavad koostöös õppimist, teisalt õppetöö personaliseerimist. „Mõtlesime, kuhu suunata fookus: kas õpetamisele (didaktikale) või tehnoloogiale. Jõudsime järeldusele, et tehnoloogia oskuslik kasutamine õpetamisel teeb õppimise kergemaks,“ rääkis Marc Durando.

Kui rääkida innovatsioonist koolis, siis põhirõhk tuleks panna kolmele asjale: innovatsiooni juhtimine hariduse kõigil tasanditel, hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste kaasamine (mainstreaming) ja õpetajakoolitus.

Juhtimise puhul on oluline, et regulatsioonidelt tuleb üle minna koolide toetamisele, paindlikkusele. Käskude-juhiste asemel tuleb koole (õpetajaid) nende valikutes toetada.

Üle maailma on praegu puudu 3 miljonit õpetajat. See on väljakutse ka EL-i tasandil: 60% õpetajatest on vanemad kui 40 eluaastat. Õpetajakoolitus peab rõhku panema tulevase õpetaja praktilisele ettevalmistusele. „Professionaalsed õpetajad tänases situatsioonis ei tähenda sama mis professionaalne õpetaja aastakümneid tagasi. Professionaalne õpetaja on see, kes õpetades ise pidevalt õpib, mitte see, kes lõpetab õppimise, kui ta alustab õpetamist,“ toetus ettekandja Linda Darling-Hammondi sõnadele.

Professionaalne õpetaja tunneb oma õpilasi; ta oskab hinnata, kuidas tema õpetamine mõjutab õpilast. Ta tunneb keskkonda, milles õpetab, ja oskab seda produktiivselt rakendada (ümberpööratud klassiruum, rühmatöö, uurimuslik õpe). Ta oskab õppetööd suunata nii, et individuaalsetest teadmistest sünnivad IKT-vahendeid kasutades uued ideed. Tema hindamisoskused toetavad õppijat süvendatult teadmisi omandama.

Fotod: Kristjan Madalvee.

Samal teemal:

• Rahvusvahelisel konverentsil arutletakse haridusinnovatsiooni üle
• Metoodikavideote konkursil tõi võidu ümberpööratud klassiruum
• Lord Puttnam: hariduspoliitikas võiksime rohkem arvestada õpilaste arvamusega
• Innovaatilised õpistsenaariumid iTEC projekti näitel