”Võistluskava koosneb aedniku põhilistest tööülesannetest, mis näitavad taimede tundmise, pookimise, viljapuu istutamise, väetamise ja ka lihtsama kastmisüsteemi ehitamise oskusi,” ütles võistluse korraldaja Tõnis Soopere. Tema sõnul peavad noored olema ülesandeid lahendades täpsed, hoolikad ja loomulikult ka loovad. „Üllatusi tuleb kindlasti viimases võistlusalas, milleks on vigursõit mururaideri ehk niidukiga,” lisas Soopere.

„Tööandjad hindavad kutsekoolidest saadavat haridustaset rahuldavaks,” ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. Tema sõnul on hea hariduse saamise eelduseks alati õpilase soov võtta koolis pakutavatest võimalustest maksimum, sest koolides on loodud väga head õpitingimused. „Aiandusharidusega noori on statistika põhjal piisavalt, kuid kahjuks satub lõpetajatest erialasele tööle vähe inimesi,” märkis Strastin. Ta lisas, et tänapäeval on aiandustootmine põnev valdkond, kus lisaks taimede kasvu ja arengu mõistmisele peab olema valmis töötamiseks viimase sõna tipptehnoloogiaga.

Noor Aednik 2013 võitja Leegi Põder. Foto: SA Innove.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 12 võistlejat Räpina aianduskoolist, Luua metsanduskoolist ja Saksamaa partnerkoolist Ernst-Benary schule Erfurt. Võitja saab lisaks tiitlile „Noor Aednik 2014” rahalise preemia ning auhindu võistluse toetajatelt.
Võistlusi korraldab Räpina aianduskool koostöös SA Innove ja Eesti Aiandusliiduga.

Täpsem võistluse info ja ajakava on leitav siit.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Homme selgub Eesti parim noor raamatupidaja
• Praktiliselt praktikast
• Kutsekooli minek pole karistus, vaid võimalus
• Šveitsi kutseharidus põhineb õpipoisiõppe mudelil
• Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind läks Olustverre