Projektis „Teismeliste näpunäited turvaliseks internetikasutuseks“ (Teen´s Tips for Online Comfort) osalesid Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia 13-15-aastased koolinoored. Õpilased valisid kümme turvalise internetikäitumise reeglit, mida veebikeskkondades ise järgisid. Tulemust tunnustati kui parimat internetiturvalisuse projekti. Võru kesklinna kooli meeskonda juhendas õpetaja Evi Tarro, kes vastas ka Koolielu küsimustele.

Kuidas projektile tagasi vaatate, mis õnnestus hästi, mis jäi vajaka?

Kõige väärtuslikum oli õpilaste isiklik suhe projekti; see, et nad mõistsid projekti eesmärki. Väljavalitud reeglid võetigi kasutusse, neid hakatigi järgima. Õpilaste esimesed enesetutvustused sisaldasid pilte neist endist, pärast arutelu reeglite üle ja kümne olulisima reegli sõnastamist võetigi mitmed pildid oma tööst välja. Sama toimus suhtumises parooli valimisse. Projektis osalenud õpilased valisid väga hoolikalt internetis registreerumisel kasutajanime ja parooli.

Õpilastel on huvi eTwinningu keskkonna vastu, seal töötamine ja tegutsemine pakub neile lusti – seda oleks tahtnud rohkem teha. Samuti oleks võinud online-vestlusi olla, aga ega nad inglise keeles rääkida ei taha. Koomiksi koostamise tunnis olid meil külalised Saksamaalt, kes soovisid suhelda inglise keeles, no kehvalt kulges see suhtlus. Muidugi aitaks inglise keele õpetaja kaasamine, mis seekord mul ei õnnestunud.

Projektipartnerid olid Rumeenia ja Bulgaaria. Oli see juhus või teadlik valik, sest neis riikides võib noortel internetisuhtlusega probleeme olla?

Projekti idee pakkus välja Bulgaaria õpetaja ja kuna olin soovinud juba ammu osaleda internetiteemalises projektis, siis andsin oma huvist talle teada. Edasi toimus juba koostöö – projekti tegevuste ning ajakava kavandamine. Turvalise interneti päev oligi planeeritud vaheetapiks arutelude ja tulemuste analüüsi vahele. Projekt oli avatud registreerumiseks kõigile huvilistele. On väga kahju, et Läti ja Makedoonia projektis praktiliselt ei tegutsenud. Ma ei poolda väga suurt osalejate arvu, aga selles projektis oleks viis kooli sobiv seltskond olnud.

Missugune osa projektist õpilastele kõige rohkem meeldis? Mida nad õppisid?

Projekt tervikuna meeldis õpilastele. eTwinningu keskkonnas toimunud tunnid pakkusid neile huvi, samuti projektipartnerite tööd (koolide tutvustused, õpilaste tutvustused, sõnapilved, animatsioonid). Eriti huvitav oli meie õpilaste jaoks sõnapilve loomine. Väga õpetuslik oli rääkiva avatari – Voki (http://www.voki.com/) – töö. Meie õpilased olid Voki kasutamiseks liiga noored, pidime asenduse leidma ja programmeerisime oma töö Scratchis.

Pilt projekti kodulehelt, sellised on Vokid. 

Nad õppisid Web 2.0 vahendeid kasutama, online-vahenditega töötama, registreerumisel teadlikult kasutajanimesid ja paroole valima, kogesid ja mõistsid litsentsi reegleid, õppisid Scratchis programmeerimist.

Kokkuvõtteks ütleksin, et mulle tõesti meeldis see, kuidas õpilastele „jõudis kohale“ internet oma reeglite ja ohtudega; kuidas nad muutsid esitlusi, võtsid välja pilte endast (tekkis lausa küsimus, kas see ongi enam enesetutvustus); kuidas valiti või lausa konstrueeriti kasutajanimi ja parool; kui huviga vaadati ja arutleti projektipartnerite töid, millise õhinaga eTwinningu keskkonda logiti ja seal avaldatut jälgiti; kuidas keskkond, mida me ei saanud kasutada (Voki), õpetas nii litsentsireegleid kui seda, milliseid töid seal teha saab: teised ju tegid ja avaldasid.

Tartu Hiie kooli projekt

Tunnustus „Parim Twinspace´i kasutus“ läks Tartu Hiie kooli projektile „Laste mäng“ (Child´s Play), juhendaja õpetaja Mari Tõnisson. Viie partnerkooli (Eesti, Austria, Kreeka ja kaks kooli Poolast) õpilased uurisid oma võimete kohaselt (kaks koolidest olid erikoolid) mängude ajalugu. Koolielu küsimustele vastas Mari Tõnisson.

Kuidas sündis nii tore projektiidee: õppida tundma muistseid lastemänge?

Projekti Kinderspiel / Child's play idee käis välja minu aastatetagune eTwinningu projektipartner Austriast, Christine Kladnik. Kuna meid seob erivajadustega noorte õpetamine, siis oleme ka varem ühiselt tegutsenud. Ta on olnud ka varem toredate projektide ideede autoriks: „Minu väga eriline imepuu“ (My Very Special Wondertree), „TRASH – meie eriline moodus kasutada IKT-d“ (TRASH - Our Very Special Way to Use ICT).

Mida õpilased projekti käigus tegid?

Kõigi viie partnerkooli õpilased uurisid oma võimete kohaselt mängude ajalugu. Õpilasi toetasid õpetajad vastavalt vajadusele, erivajadustega laste puhul oluliselt rohkem.
Vastavalt võimetele koostati mängu kirjeldus saksa ja inglise keeles. Iga partnerkool õppis selgeks ühe mängu ja jäädvustas selle esitluse, pildiseeria või video vormis.
Eesti lapsed valisid mänguks tänapäevalgi tuntud kotivõitluse. Katsetasime filmimiseks kooli uusi iPade ja filmi monteerimiseks Mac´i arvutit. Tulemusena valmis video. 

Projekt sujus väga hästi, partnerid olid valmis võrdselt panustama ja tulemusena tekkis koostöös tehtud veebileht: http://gamesinhistory.weebly.com/

Minu õpilased olid õhinat täis. Nad lausa nõudsid, et teeksime Skype´i sessiooni kõikide partnerkoolidega ja õpiksime ära ning jäädvustaksime kõik mängud. Kahjuks ei olnud see aja puudusel võimalik. Õpilased õppisid lisaks ajaloole, filmimisele ja videotöötlusele seda, kuidas töötada ühise meeskonnana, planeerida aega, samuti praktiseerisid nad inglise keelt.

eTwinningu selle õppeaasta lõpuüritusel 3. juunil Tallinnas. Auhinna võtab vastu Mari Tõnisson.

Samal teemal:

• 10 parimat eTwinningu projekti 2013/14
• Saksa keele veebikool
• eTwinningu projekt sai tiivad...
• Projektitöös on oluline tagasiside