Tiigrihüppe Sihtasutus on Eesti haridusmaastikul tegutsenud alates aastast 1997. Ehkki loodusained on olnud tugevalt luubi all algusest peale, on spetsiaalne ning koordineeritum tähelepanu teemale suunatud alates 2007. aastast. Aja jooksul on toetust leidnud projektid, mille raames on valminud internetiressursid Eesti selgroogsed, Eesti taimed, Loodusainete mudelid ja paljud teised, mille kohta on nimekiri kättesaadav Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehel, kirjutab sihtasutuse loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna juht Aimur Liiva.
Oleme koostamas uut Eesti Inimarengu Aruannet 2009, mis jõuab avalikkuse ette juba tuleval kevadel. Nagu juba varasematel aastatel kombeks on saanud, soovime ka seekord heade ja andekate inimeste abil seda esinduslikku väljaannet kaunimaks kujundada. Seepärast oled väga oodatud konkursil osalema ja oma loovtöid meiega jagama!
Selle õppeaasta esimene õppimisüritus "Pusleõpik" on edukalt läbi ning aeg on asuda II veerandi õppimisürituse juurde. Õppimisüritus on lühikese e-kursus Koolielu portaalis http://koolitaja.eenet.ee/, mille käigus õpetajad saavad tutvuda materjalidega, arutleda foorumis ning küsida nõu ekspertidelt.
2009/2010 õppeaasta II veerand on Koolielu portaalis reaal- ja loodusteadusteveerand. Seega on õppimisüritusele oodatud eelkõige loodusainete õpetajad, et lisada heli oma õppematerjalidele. Loomulikult võivad aga osaleda kõik huvilised.
Maailmas on palju erinevaid programme, osa neist saab tuntuks ja populaarseks, suurem osa jääb aga varjule. Päris sageli juhtub, et populaarseks ei osutu üldse kõige parem kõikidest vastavat laadi programmidest, vaid hoopis see, mis on õigel ajal õiges kohas. (Eks see ole inimestegagi samamoodi.) Nii võib ka dünaamilise geomeetria programmidest välja tuua päris mitu, mis on GeoGebrast mõneski osas võimsamad või paremad. Siiski on viimasel ajal just GeoGebra maailmas kõige populaarsem dünaamilise geomeetria programm, kirjutab Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi tarkvarasüsteemide lektor Eno Tõnisson.
Elusorganismide liikide tutvustamine õpilastele võib olla kuiv faktide ülesloetlemine või siis atraktiivne, uusi teadmisi ja oskusi pakkuv praktiline tegevus. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi dotsent Tiina Randlane selgitab, millised on tänapäevased võimalused eluslooduse mitmekesisuse õpetamiseks koolis.
Ajal, mil koolid on silmitsi rahapuudusega, näib ebasobiv soovitada õppevahendit, mille hind küünib viie-kuue tuhande kroonini. Tänu juhtkonna asjalikule suhtumisele on õnnestunud Tartu Mart Reiniku kooli nimetatud andmekogujad muretseda ning kuna isiklikud kogemused on positiivsed, siis jagan neid rõõmuga. Allolev on lühike kokkuvõte kaheaastasest praktikast nimetatud andmekoguja kasutamisest. Artikkel sai bioloogiakeskne tänu autori taustale, kuid kuna bioloogia ühendab endas keemia, füüsika, geograafia ja matemaatika parimaid külgi, siis loodan, et see innustab ka teisi loodusainete õpetajaid, kirjutab Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo.