Netiketi võistlusele saavad 9.-12. klasside õpilastest moodustatud võistkonnad esitada mõnel aktuaalsel internetiteemal loodud multimeediasisu. Detsembri keskpaigaks laekunud töödest saab kokku internetietikett, mis peegeldab digimaailma noorte silme läbi.
Future Classroom Labi ehk FCLi kontseptsiooni tutvustus novembris ja detsembris. Inspireeriv õpikeskkond innustab õpetajaid mõtlema üha enam pedagoogika ja tehnoloogia lõimimisele.
Programm Digivihik on abiks uuendusmeelsetele koolidele ja õpetajatele, kes soovivad oma tunnid muuta praktilisemaks ja mängulisemaks. Robotite kasutamise ainetundides teevad lihtsamaks üksikasjalikud töölehed.
Tehisreaalsus on üha rohkem meie igapäevaelu osa, masinad aitavad teha “musta” tööd andmete töötlemisel ja hoiavad kokku väärtuslikku loovat inimressurssi. Kratt on juba kotist väljas, seega meil tuleb olla teadlik nii võimalustest kui ohtudest.
HITSA eestvedamisel loodud töögrupp on alustanud digitaalse õppematerjali kirjeldamise standardi loomist, mis muudab erinevate rakenduste omavahelise koostöö sujuvamaks ning lihtsustab individuaalsete õpiradade kasutamist õppetöös.
Reedel, 18. oktoobril tehti HITSA nutiklassis eTwinningu projektitööd, aga hoopis teisiti kui muidu: eestvedajateks ja otsustajateks olid õpilased, õpetajad olid pigem abijõud: kuulasid, kirjutasid üles, aitasid materjale otsida ja natuke suunasid ka.
Sel nädalal jätkus Samsungi ellu kutsutud koolitusprogramm Õpilaste Digitaalne IQ loenguga Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis. Tõdeti, et kuna uued põlvkonnad kasvavad üles digimaailmas suheldes, siis tekivad inimestel reaalsed probleemid ja hirmud, kui tuleb ette võtta näost näkku vestlus.
Paigaldades rakendusi nutiseadmesse või kasutades veebi kaudu pakutavaid teenuseid, tuleb meil aeg-ajalt nõustuda teenusepakkuja privaatsustingimustega, mille võib üldjuhul kokku võtta lühikese lausega: "Seda teenust kasutades loobute oma privaatsusest".
HITSA avas IT Akadeemia programmi e-õppe arendusprojektide taotlusvooru kõrgkoolidele, et toetada kaasaegsete interaktiivsete distantsilt õppimise võimaluste loomist ja edasiarendamist.
Kui uuringud näitavad, et 15-25-aastased on endast vanematest tunduvalt teadlikumad, kuidas ennast küberohtude vastu kaitsta, siis ekspertide sõnul ei suuda alla 15-aastased enamasti reaalselt tajuda, kui ohtlike ja potentsiaalselt enda tulevikku kahjustavate tegevustega nad netis kokku puutuvad.