Eesti on väheste riikide hulgas, kus PISA testi tulemused on maailma parimate hulgas ning rahulolu eluga üle keskmise, näitab täna avalikustatud PISA 2015 uuringu õpilaste rahulolu raport.
Enam üheksa kümnendikku Eesti õpilastest on eluga rahul ja üle kolmandiku väga rahul. Sealhulgas on 74 protsenti neist oma eluga väga rahul või rahul ning ligi 17 protsenti keskmiselt rahul.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi esile, et rahulolu, eksamihirm, kuuluvustunne või koolikiusamine on olulised isiksuse kujunemisele ning mõjutavad õpitulemuste saavutamist. Seetõttu on väga tähtis, et Eesti koolides pole maailmamastaabis märkimisväärseid regionaalseid, soolisi või keelest tulenevaid erinevusi. „Kõige olulisem sõnum, mida uuring meile annab, on see et Eesti koolid on ühtlaselt head. Samas peame silmas pidama, et ka kitsaskohad on neil sarnased,“ ütles minister Reps.
Eesti on kuue riigi hulgas, kus õpilaste testiärevus ehk hirm kontrolltööde, testide, keeruliste ülesannete ja halbade hinnete ees on üks väikseimaid. PISA analüüs näitab, et see pole seotud eksamite sageduse või koolitundide hulgaga, vaid eelkõige sellega, kui suurt tuge noored õpetajatelt saavad.
Minister Mailis Reps märkis, et see näitab, et enamik koole on korraldanud hindamise ning testimise mõistlikult. „Hea meel on, et enamik õpilasi saavad laiemat tagasisidet kui lihtsalt üks number. See, et hindeid ja kontrolltöid ei kardeta, annab väga positiivse sõnumi meie õpetajate töö kohta. Samas peavad õpetajad pöörama tähelepanu nõrgemate tulemustega õpilastele, sest nemad pelgavad natukene rohkem,“ ütles minister Reps.
Mailis Reps rääkis, et raport osutab ka kohtadele, mis vajavad rohkem tähelepanu. „Me tahame, et meie õpilased tunneksid ennast rohkem kooli kogukonnaga seotuna, et neil oleks koolis sõpru ja kuuluvustunne oleks suurem. Oleme koostöös partneritega viimas kiusamisvastaseid tegevusi kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse ning hea meel on, et ka PISA selle vajadust kinnitab,“ märkis minister Reps.
PISA 2015 test uuris õpilastelt, kas nad on kogenud füüsilist suulist ja suhetega seotud kiusamist viimase 12 kuu jooksul. 9,5% uuringus osalenud õpilastest väidab, et nad on kogenud koolikiusamist. Erinevatest kiusamisliikidest on enim kogetud suulist kiusamist – narrimist või kuulujuttude levitamist. Eesti on koolikiusamiseindeksi järgi riikide järjestuses koos Šveitsiga 12.–13. kohal, meile järgneb Soome.
Taust
Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Samal teemal: