Harmi õpipaik – võimalus suurele ja väikesele koolile


Avaldaja:Madli Leikop20. August 2017

Harmi koolis tuleb see sügis veidi teisti – algaval õppeaastal jätkatakse Kose Gümnaasiumi koosseisus Harmi õpipaigana. See on ilus lahendus väikese maakooli eksistentsile, 20 õpilasele ja nende vanematele.

Harmi õpipaik jätkab samas majas ehk endises mõisahoones, kus kool seni tegutses omaette õppeasutusena. Õpipaik jätkab samade õpilaste (1.-6. klass) ja nii uute kui juba tuttavate õpetajatega. Ja jätkab looduskaunis kohas rõhuga loodusõppel ja projektõppel. Eriliseks maiuspalaks tõotab kujuneda võimalus ratsutamist õppida. 

„Juba pikka aega on õpilaste arv Harmis vähenenud. Kooli pidaja, kohalik omavalitsus mõtles, mida Harmiga üldse teha,“ rääkis Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar, kes praktiliselt suvi läbi on Harmi õpipaika uueks õppeaastaks ette valmistanud. „Nii tuligi meile info, et sellel õppeaastal liitub Harmi Kool Kose Gümnaasiumiga. Minu vaatevinklist oli just see oluline, et mis me Harmi kooli hoonega teeme, uksed lihtsalt sulgeda on ju kõige lihtsam. Samas Kose Gümnaasium on ikkagi maagümnaasium, igal maagümnaasiumil võiks olla oma õpipaik looduslikus keskkonnas. Harmi õpipaigas saamegi erinevaid programme läbi viia ja see annab meile rohkem võmalusi. Otsustasime, et teeme midagi veel, ja nii tuligi ratsutamine sinna juurde, et motiveerida lapsi (ja lapsevanemaid) õpinguid jätkama Harmis. Õppetöö aluseks on ikka riiklik õppekava koos eesti keele, matemaatika, muusikaõpetuse ja kõige muuga, aga riiklik õppekava annab meile võimaluse teatud asju juurde pakkuda. Lihtsalt Harmi lapsed ei hakka käima Kosele, kõik, kes tahavad tegeleda õppetööga vaiksemas ja väiksemas keskkonnas, saavad seda teha Harmis. Ja Kose Gümnaasiumi lapsed saavad käia Harmi õppepaigas, saame seal loodusõpet teha, õppeprogramme sinna viia. Kahepoolne koostöö on nüüd palju mugavam.“

20245480_1988656228021014_6535607347690641626_n.jpg

Kas oli eriarvamusi õpipaigana jätkamise osas? „Siin ongi see, kuidas me mõtleme, kas majanduslikult või hariduslikult, õpikeskkonna kontekstis,“ sõnas Martin Medar. „Hariduse andmine ongi kallis tegevus. Tuleb lähtuda õpilaste vajadustest. Meil on õpilasi, kes vajavad väiksemat kogukonda, väiksemat klassi, ja meil on võimalus seda pakkuda. Seda enam, et meil on ilus mõisahoone ja park, mida igal koolil ei ole.“

Ka lapsevanem Elo Liina Kaivo leiab, et kodulähedase kooli säilimine on oluline. „Eelõige turvaline koolitee ja kodu lähedus. Sest potentsiaali on Harmil palju olla hea kool heas keskkonnas, kasvatades hoolivaid kodanikke,“ ütles Elo Liina Kaivo.

Muidugi oli alguses lapsevanematel ka kõhklusi ja palju küsimusi, sest iga muudatus on keeruline. „Alati on pessimiste ja optimiste. Lapsevanemad kutsusid suve alguses kokku koosoleku, kus olukorda tutvustasid Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar ja mõned vallaametnikud. 9. augustil oli Harmi kooli pargis talgud-piknik, kuhu olid kutsustud kõik lapsed, lapsevanemad, tulevased lapsevanemad, kogukonna liikmed, uus personal. Korjati marju, tehti tuld ja grilli, küsimused leidsid vastused ja nüüd ootavad kõik huviga 1. septembrit. Martin Medar on teinud suure töö, et tõsta selle paiga atraktiivsust ja et väike kool sügisel säraks,“ sõnas Elo Liina Kaivo. Lapsevanemad omalt poolt panid paberile ka mõtted ja visiooni, missuguseid väärtusi ja traditsioone võiks õpipaik kindlasti edasi kanda. 

20139929_1988656178021019_7790595187838845395_n.jpg

„Loodussuund on loomulik, kuna see koht on ideaalsete tingimustega otse looduse keskel. Tuleb vaid loota, et uued õpetajad ja juhtkond seda väärtustavad ja rakendavad. Ka ei näe ma probleemi, kui kõik see loodusõppe rakendamine aega võtab ja kõike kohe õpipaiga esimesel aastal ei tehta,“ rääkis lapsevanem Elo Liisa Kaivo. „Juba see, et laps käib sellises koolis, olgugi õppekava harilik ja ilma erilise suunata, teeb temast loodusest hooliva inimese, kuna keskkond toetab seda. Ratsutamine on väga hea näide sellest, kuidas luua kogukonna kooli, kasutada olemasolevaid võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. Tuleb õpetaja naabertalust, tal on hobused ja teadmised ratsutamisest, miks mitte anda neid oskusi edasi kogukonna lastele. Lapsed ootavad seda väga. Ma arvan selmet suuri kaasaegse õpikeskkonnaga riigikoole luua ja lapsi siis sinna bussidega kokku vedada (mida toetab meie riigi hariduspoliitika), tuleks väärtustada väikesi maakoole olemasoleva keskkonnaga, mis selle vähese elu maal alles hoiaks.“

20108334_1988656284687675_4845882439417295083_n.jpg

Missuguseid väljakutseid on õpipaiga loomine koolijuhile esitanud? „Veel kuu aega tagasi ei olnud mul Harmi tarvis mitte ühtegi õpetajat. See oli esimene väljakutse. Teine oli, et kuidas suudame kogu plaani ellu viia, kuidas suudame lapsevanemaid motiveerida, et lapsed saavad Harmis hea hariduse. Väga palju oli läbirääkimisi, koolijuhina oli mul palju suvetööd. Tänaseks on läbirääkimised peetud, lastevanematega on olnud mitu koosolekut, oleme tutvustanud neid uusi inimesi, kes lapsi õpetama hakkavad. Mõisakoole on palju, mõisakoole, kes pakub ratsutamist, mitte nii väga. Meie eesmärk ei ole olla erand, vaid et meie õpilastel oleks hea õpikeskkond. Mina lähtun põhimõttest, et õpilastele peab tagama kodulähedase kooli. See on oluline ka kogukonna jaoks,“ ütles Martin Medar.  

Fotod: Facebook, Martin Medar.

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet