Eesmärk on üks: tuua õppimisse vaheldust ja mängulisust, pakkuda eduelamust, arendada laste mõtlemis- ja koostööoskuseid. 

Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja arvutiõpetaja Enela Kase-Tonna oli lahkelt nõus rääkima, kuidas nende koolis on robootika ja õppetöö seotud.

Õpilased vajavad erituge

Pärnu Toimetulekukoolis õpivad haridusliku erivajadusega intellektipuudega ning liitpuudega õpilased. Kõik õpilased vajavad erituge – neile on kohandatud õpperuumid, õppemetoodika, õppevahendid, neid õpetavad ning toetavad vastava erihariduse saanud õpetajad ja tugipersonal. Koolis rakendatakse põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava ja selle alusel toimetulekuõpet ja hooldusõpet. Liitklassi põhimõttel moodustatud eriklassides õpib kuni kuus õpilast. Klassikomplekte on kokku kaheksa.

Hooldusõppes arendatakse laste igapäevaoskusi ja  -harjumusi (riietumine, söömine, orienteerumine ruumis ja ajas, käelised tegevused, koristamisoskus) ja kogu õpe käib läbi praktiliste tegevuste tundide – motoorika, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused, kognitiivsed oskused. 

Toimetulekuõppes õpetatakse igapäevaoskusi ja -harjumusi õppeainete kaudu – eesti keel, matemaatika, elu- ja toimetulekuõpe, kunst ja käeline tegevus, kodundus ja käsitöö, kehaline kasvatus, muusikaõpetus, puutöö alates 9. klassist ja arvutiõpetus 8. klassist. Õppeaineid hõlmavad oskused saavad selgeks samuti praktiliste tegevuste abil.

 „Meie õpilaste arengutempo on väga erinev tavakooli õpilase arengust. Sõltuvalt puude diagnoosist ja arenguvõimest võib 9. klassis õppiv õpilane olla 1. klassi tavaõpilase tasemel ja temaga tegeletakse vastavalt tema individuaalsele arengule ja võimetele,“ selgitas Enela Kase-Tonna.

Kordamine on tarkuse ema

Pärnu Toimetulekukoolis on I kooliaste (1.-3. klass), II kooliaste (4. – 6. klass) ja III kooliaste (7. – 9. klass). Õpetamine toimub üldõpetuse põhimõttel ehk kogu õpe ja tegevused planeeritakse rahvakalendri tähtpäevade, vabariigi tähtsündmuste, aastaaegade, looduse ja loomade/lindude abil. Igal aastal korduvad samad tähtpäevad, aastaajad, looduse ja loomade/lindude vaatlused ning alati lisatakse juba omandatud oskustele juurde uusi teadmisi ja oskusi. „Meil kehtib ütlus „Kordamine on tarkuse ema“ ja ainult selliselt kinnistuvad meie õpilastele igapäevaoskused ja -teadmised,“ selgitas Enela Kase-Tonna. 

BeeBot on sobivuselt universaalne

Õppetöös kasutavad Pärnu Toimetulekukooli õpilased ja õpetajad BeeBoti haridusroboteid. Mesilase välimusega, suured, mõnusalt ümarad ja parajalt suured robotid on tõeliselt universaalsed, sobides nii HEV-õpilastele kui tavakoolis näiteks gümnaasiumi viimasesse klassi, lihtsalt ülesanded peavad vastavad olema. BeeBotte saab kasutada igas õppeaines. 

„Meil on koolis neli BeeBoti robotmesilast, mida kasutatakse kõikides ainetundides. Lisaks saime sel aastal robootikapäeval osalemise eest auhinnaks ProBot autoroboti, aga seda me alles õpime kasutama,“ selgitas Enela Kase-Tonna. „BeeBot robot sobib meie õpilastele, sest seda ei ole vaja ise kokku panna ega programmeerida. Roboti peal on nooled, mida liikumiseks valida: ette, taha, vasakule, paremale.“ On õpilasi, kes liiguvad robotiga ühe  sammu kaupa, aga on ka neid, kes kõik sammud järjest suudavad sisestada ja roboti ühekorraga sihtpunkti saadavad.

Õppealajuhataja sõnul on õpetajad ise välja mõelnud ja valmistanud üheksa õppealust ja sinna juurde kuni 20 õppemängu või õppeülesannet. Ülesandeid saab varieerida kergemaks ja raskemaks vastavalt õpilase arengule ning oskustele. BeeBot robotit kasutatakse orienteerumise harjutamiseks (vasak-parem-ette-taha), loendamiseks (mitu sammu tuleb teha), küsimusele vastamiseks (kui tuleb midagi ära tunda või midagi teada). Näiteks hooldusõppe õpilased õppisid BeeBoti abil värve ja liikumissuunda; 6.-8.klassi õpilased kordasid aastaaegu ja kuude nimetusi. „Kuna robot teeb kohale jõudes toredat häält, siis see on meie õpilastele lisaboonus – kui kohale jõuan, siis saan häält kuulda,“ sõnas ta. 

Õpitav jääb paremini meelde

BeeBot teeb õppimise lõbusamaks ja siis jääb kõik ka paremini meelde. Mõnele õpilasele on see mõnikord ka preemia – kui olen tubli, siis saan BeeBot robotiga oma lemmikõppemängu mängida. „Meie õpilastest ei ole üldjuhul nende puude raskuse tõttu infotehnoloogia alal edasiõppijaid. Tublimad ja hakkajamad lähevad meilt edasi Vana-Vigala Kutseõppekeskusesse. Küll aga rikastab BeeBot robootiga tegelemine kõigi õpilaste arusaama ümbritsevast maailmast,“ sõnas Enela Kase-Tonna.

Robootika ühendab õpetajaid

Aga kuidas robootika abistab HEV-õpilase õpetajat? „Robootika paneb õpetajaid kõigepealt teisiti mõtlema, end ise arendama ja omavahel rohkem koostööd tegema. Meie õpetajad olid BeeBot aluseid tehes ja õppemänge koostades väga tihedalt koostöös. Valmis õppemängude osas anti üksteisele nõu, kuidas mängu edasi arendada ja milliseid raskusastmeid võiks juurde mõelda. Robotmesilane andis õpetajatele võimaluse paremini iseennast tundma õppida ja oma õpilaste võimeid avastada,“ tegi Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja õpetaja Enela Kase-Tonna kokkuvõtte. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse