Seminaril osalesid õpetajad ja koolijuhid ning sellest võtsid osa ka haridusvaldkonna teadlased ning praktikud. Arutati varajase keeleõppe võimalusi ja sellega seotud hoiakuid ja muresid. Arutelus jõuti järeldusele, et eesti keele õppe varase alustamise edu eeldus on nii koostöö koolide ja õpetajate vahel kui ka lapsevanemate aktiivne osalus.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on hea näha, et hoiakud on muutumas suurema avatuse suunas ning seda kinnitavad ka uuringutulemused. „Need annavad meile selget märku, et eesti keele õpet on vaja tõhustada juba lasteaiast ja põhikoolist alates. Sellega tagame ka tulevikus kõikidele koolilõpetajatele võrdsed võimalused nii kõrghariduses kui ka tööturul ning aitame vähendada olemasolevat lõhet kogukondade vahel, kuna haridusel on siin võtmeroll,“ ütles Käosaar.

Uuringu tulemustest selgub, et emakeelest sõltumata toetab enamik elanikest eesti keele õppe varasemat algust lasteaias või algkoolis. Spetsialistid tõid seminaril esile, et ühiskonna avatus haridusküsimustes selgelt kasvab ning üha rohkem lapsevanemaid toetavad erineva keele- ja kultuuritaustaga õpilaste õppimist ühes klassis ja lasteaiarühmas.

Toimus diskussioon praeguse keeleõppe süsteemi kitsaskohtade ja võimalike lahenduste üle, mis aitaksid saavutada parimaid tulemusi. Muuhulgas räägiti ka keelekümblusest ja selle edukusest Eesti haridussüsteemis.

Eesti hariduse üheks väljakutseks on mitmekultuurilist õppimist soodustavate tingimuste loomine. Riik on võtnud selge sihi liikuda tulevikus pigem selles suunas, et ühes klassis või lasteaiarühmas saaks koos õppida erineva emakeele ja kultuuriga õpilased.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Keelekümbluse aastakonverents tutvustab mitmekeelse õppekeskkonna eeliseid
• Innove hakkab väikelaste keeleõppes kasutama jutupliiatsiga kuulatavaid raamatuid