"Seni on tehnoloogia roll õppetöös olnud ühemõtteliselt teadmiste vahendamine individuaalse õppijani, kelle pead tõlgendatakse kui tühja anumat, mis ootab täitmist faktide, mõistete, protseduuride ja reeglitega," räägib Mart Laanpere oma ühe minuti loengus. "Tänapäevane kasvatusteadus tõlgendab õppimist pigem uute teadmiste aktiivse loomisena eluliste probleemide lahendamise ja eneseväljenduse kaudu, mis leiab aset õppijate omavahelises koostöös."

"Arvutite eelsel ajastul oli õpiku näol alati tegemist raamatuga ja see tingis teatud kindlad õpiku kasutamise mustrid: õpikut loeti üksi, loetut võeti vaieldamatu tõena, õpikut ei kritiseeritud, ei võetud tükkideks ega täiendatud omapoolse infoga. Uue põlvkonna digiõpikud ei pruugi enam olla e-raamatud, mille puhul õppija on taandatud passiivse teadmiste omandaja rolli. Õppijast saab digiõpiku kaasautor, kes panustab mugavaid ja lihtsaid digivahendeid rakendades nii digiõpiku kujundusse ja kohandamisse, eluliste näidete lisamisse, ülesannete lahendamisse ja koostamisse, enese ja kaasõppijate tulemuste hindamisse."

Loe edasi ja kuula ühe minuti loengut siit.

Allikas: Tallinna Ülikool.

Foto: Stina Kase.

Samal teemal:

• Väljakutsed Eesti hariduses
• E-kursus "Nutiseadmete kasutamine õppetöös" 1