Muutunud õpikäsitus: tee tuleviku kooli


Avaldaja:Madli Leikop22. Aprill 2017

Hariduskonverentsil „Tee tuleviku kooli“ vaeti taas, mis on õpikäsitus ja koolikultuur. „Õpetajaameti mainet toodab see, mis koolis toimub,“ tegi asjast kokkuvõtte Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets.

19. aprillil Tallinna Ülikoolis toimunud konverentsi korraldasid TLÜ, SA Innove, Eesti Teadsuagentuur, Haridus- ja Teadusmnisteerium ja Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts. Korraldajaid oli rohkem ka seetõttu, et konverentsi lõpus tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Konkurssi korraldasid Eesti Teadusagentuur, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Selts koostöös juba 26. korda.

Päeva esimene pool võimaldas kuulajatel ja esinejatel taas süüvida muutuvasse õpikäsitusse, kuid seekord rohkem õpetajaid ette valmistavate kõrgkoolide vaatevinklist. 

Koolielu muster muutub

Õpikäsitus on viis, kuidas õppeasutus õpetamine ja õppimine toimub, mida teeb õpetaja, mida õppur, suures plaanis on see koolielu muster. Mati Heidmets sõnas, et kui Eesti on maailma parim PISA-riik ja seda mustrit on aastakümneid lihvitud, siis on küsimus muutumise vajalikkusest asjakohane. „Surve muutuseks tuleb väljastpoolt kooli. Tööandjad vajavad uute oskustega töötajaid, ja siis vaadatakse ootavalt kooli poole,“ sõnas Heidmets. Ta rõhutas, et muutuseid tuleb näha tervikuna ning ei tohi unustada, et muutuste keskmes on õppija. Sageli valib kool välja ühe aspekti (tegevuse, õppeaine, metoodika jne), mida hoolega muutma hakatakse, kuid unustatakse, et see mõjutab ka kõiki teisi koolielu külgi. „Õpetajaameti mainet toodab see, mis koolis toimub. Eesti siht on nutikas ja elurõõmus põlvkond, muutunud õpikäsitus on tööriist selleni jõudmiseks,“ ütles Heidmets. 

IMG_4038.JPG

Õpikogukonnad

Tallinna Ülikooli õppejõud Madis Lepik ja Mare Oja tõid näiteid, kuidas ülikooli ja kooli ühised õpikogukonnad toetavad kooliuuendust. Madis Lepik juhib projekti „Ahaa-matemaatika“, mille eesmärk on tuua koolimatemaatikasse uurimuslikku, avastuslikku tegevust. See on matemaatikaõpetajate koostööprojekt. Projekti  eesmärgid on näiteks töötada ühiselt välja uudne metoodika uurimusliku lähenemise praktiseerimiseks matemaatikaõppes; katsetada seda koolipraktikas; koostada näidistundide õppevideod metoodika tutvustamiseks; koostada IKT-rakendustele tuginevad õppematerjalide komplektid avastusõppe juurutamiseks matemaatikahariduse erinevatel tasemetel.

Väga lihtsalt projektil ei lähe, sest üsna raske on õpilastele tõestada ning näidata matemaatika seost igapäevaeluga. Eelarvamus, et matemaatika on arvutamisest huvitatute pärusmaa, on tugev. 

Mare Oja tutvustas projekti „Ühiskonna sidususe tugevdamine“, mis toob uurimuslikku õpet ühiskonnaõpetuse tundi. Keskmes on õpilaste kodanikuoskuste kujundamine. Projektiga on liitunud viis üldhariduskooli. Õpilased kaardistavad ühiskonna sidusust takistavaid probleeme, valivad välja ühe ja pakuvad sellele lahendusi. Paistab lihtne, aga nõuab õpilastelt aega ning süvenemist, sisaldab nii artiklite otsimist kui inimeste küsitlust, järelduste tegemist kui ettekande koostamist. Mare Oja sõnas, et ega selleski projektis kõik lihtsalt lähe: ühiskonna sidususe teema kipub õpilastele kaugeks jääma, ei nähta, kuidas see mõjutab Eesti elu, nende endi elu. 

Koolikultuuri monitooring

Mati Heidmets, Mart Laanpere ja Kirsti Rumma andsid kiire ülevaate koolikultuuri monitooringust. Kelle pilgu läbi muutusi ja hinnata ja kuidas tänast seisu adekvaatselt kätte saada? 2016 kevadel tegi TLÜ pilootuuringu: 32 kooli, 800 õpetajat, 1200 õpilast. Tänavu veebruaris oli kordusuuring, osales 41 kooli, andmed saavad kokku mai lõpuks. Ühe järelduse tegi Mati Heidmets uuringust aga kohe: „Mida rohkem õpetaja silm särab, seda suurem on lapse koolirõõm.“

Konverentsi lõpus tunnustati kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi parimaid. Preemiafond 8100 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim doktoritöö, võõrkeelne artikkel, magistritöö ja õpik. Tänavusele konkursile laekus 34 tööd, neist 10 doktoritööd, 12 magistritööd, 7 ingliskeelset teadusartiklit ja 5 õpikut. Konkursist ja tunnustamisest võib lähemalt lugeda Koolielu artiklist

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet