Ideel tundub olevat palju toetajaid, nii sai Liina Tamm pärast idee väljaütlemist spontaanse aplausi osaliseks. "Kui anda õpetajale usaldus ja vabadus, siis Eesti õpetaja teeb vingeid tunde. Minu kui juhi ülesanne on luua need võimalused. Õpetaja ei tohiks karta eksimist," rääkis Liina Tamm möödunud nädalal Tallinnas Mektorys peetud konverentsil.

Tema sõnul püüab tark kool olla sammu teistest ees. "Kool peab olema atraktiivne, seal peab kõigil olema tore."

Tark kool püüab teistest sammu ees olla, usub Liina Tamm.

Loo Keskkooli direktor Ants Rebase sõnul kasutatakse nende koolis tehnoloogia õppetöösse rakedamisel n.ö kadeduse meetodit. Kui üks õpetaja kasutab õppetöös tehnoloogiat ja saab sellega väga hästi hakkama, siis varsti koputab direktori õlale mõni teine õpetaja ja ütleb, et tema tahaks ka.

"See on viinud sinnamaani, et kõigil on. Tehnoloogia peab andma õpetajale kasu. Uue tehnoloogia näiteid peab juhtkond koolimajja sisse tooma ja leidma õpetajaid, juhtkonna liikmeid, kes võtaksid sellega tegeleda entusiasmist. Esimesel on kõige raskem," osutas Rebane.

Ants Rebase hinnangul töötab koolis tehnoloogia rakendamisel õppetöösse hästi n.ö kadeduse meetod.

Toshiba haridusnõunik Bob Harrison haaras publiku kohe endaga kaasa ja rääkis IKT-õppekava teemal. „Ärge laske IT-inimesel luua IKT-õppekava ja lasta õpetajal siis selle järgi õpetada. Õppekava ei õpeta lapsele midagi. Ainukesed, kes lastele õpetavad, on õpetajad ise,“ ütles Harrison. „Võtate õppekavast kuivad sõnad ja teete need innustavateks tundideks. Suurbritannias kasutame IKTd rohkem õpetamisel, aga mitte nii palju õppimisel.“

Harrisoni sõnul ei ole asi tehnoloogias, vaid uut moodi mõtlemises, kus õpetajad saavad muuta olemasolevat praktikat.

Asi on uut moodi mõtlemises, leiab Bob Harrison.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse esimees Erki Urva ütles oma sõnavõtus, et digipöörde teostamiseks oleks vaja muuta suhtumist haridusse ja õpetajasse. Nii tuleks õpetajat väärtustada mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. "Siis jõuame ehk ka sinna, kus matemaatikaõpetajaid läheb ülikoolist kooli rohkem kui ühe käe sõrmede jagu," lisas ta.

Tehnoloogia rakendamise teemade vahel kõneles Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumiosa õppealajuhataja Josemaria Camean laiemalt kasvatusest ja vanemate rollist. Ta on pärit Argentiinast ja kolis Eestisse 2002. aastal. „Me elame muutuvas maailmas, aga need oleme meie, kes muudavad maailma. Kes annab lapsele iPadi? Täiskasvanu ise annab,“ alustas ta.

„Mille jaoks me anname lastele tehnoloogia? Mida kasvatus tähendab?“ küsis ta. Tema sõnul on kasvatuse roll aidata lapsel avastada tõde enda ja maailma kohta – kooskõla teadmise ja reaalsuse vahel. „Õpetame lapsi nautima seda, mis on ilus, tõene, hea ning õpetame lapsi leidma selles rõõmu. Kasvatus on töö ja see nõuab pingutust, sihti ja vahendeid. See on vanemate töö,“ osutas Camean. Kooli ülesanne on aidata vanemaid nende ülesandes.

Tehnoloogia pidev kasutamine meelelahutuseks tuimestab tema sõnul emotsioone. Ta soovitas vanematel olla isa, olla ema ehk siis keskenduda kodus inimestevahelisele näost-näkku suhtlemisele, mitte nutitelefonides pidevalt millegi meelelahutusliku ja "väga pakilise" otsingule. „Kodus peaks ka keegi ütlema: „Palun lülitame välja mobiiltelefonid, me hakkame sööma.“,“ sõnastas ta ühe mõistliku, aga seni mitte eriti kasutatava reegli.

"Ole isa, ole ema!" oli Cameani sõnum vanematele. Fotod: Kristjan Madalvee.

Samal teemal:

• Liina Tamm: meeskonnatöö sünergial on tohutu jõud
• Innovatsioon Euroopa koolides vajab aega
• Rahvusvahelisel konverentsil arutletakse haridusinnovatsiooni üle
• Metoodikavideote konkursil tõi võidu ümberpööratud klassiruum
• Lord Puttnam: hariduspoliitikas võiksime rohkem arvestada õpilaste arvamusega