Oslo ülikooli õpetajahariduse osakonna juht imestab meie küsimuse peale, et millega Norras motiveeritakse õpetajaks õppima ning tegevõpetajaid oma tööd pidevalt analüüsima ja arendama. „Miks peaksime meie kedagi motiveerima – kõikidel inimestel on ju sisemine tahe endast parim anda, end täiendada ja edasi arendada,“ ütles ta. 

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse meeskonnal oli võimalus õppereisi raames külastada Oslo ülikooli õpetajahariduse osakonda ning nende koostööpartnereid EngageLabist. Nähtust-kuuldust kirjutavad Koolielus lähemalt Tallinna ülikooli (TLÜ) haridusinnovatsiooni keskuse arendusjuht Pille Slabina, välissuhete juht Klemen Slabina ning TLÜ kasvatusteaduste instituuti doktorant Sireli Uusmaa.

Teadmistele orienteeritud kool versus koolirõõm

Kui eestlased kipuvad PISA tulemusi pigem ületähtsustama ning nende järgi oma edasisi samme seadma, siis norrakad ei torma. Jah, nende PISA tulemused on langenud, aga koolirõõm on see-eest kõrge. Tulemused on mõnevõrra langenud seetõttu, et umbes 15 aastat tagasi otsustati ainekeskse ja tulemusele orienteeritud õppeviisi asemel keskenduda õpilaskesksele lähenemisviisile, mis lähtub õpilaste initsiatiivist, huvist ning vastutusest. Teadmistepõhine õppekava kirjutati ümber kompetentsipõhiseks, mis omakorda muutis täielikult hindamispõhimõtteid.

Kui Eestis rivistatakse koole üles riigieksamite tulemuste põhjal, siis Norras koole üles ei rivistata. Küll aga viib haridusministeerium läbi iga-aastased tagasisideküsitlused õpilaste seas, uurides esmajoones õpilaste heaolu ja õppimisse suhtumist. Ja selle tagasiside põhjal teeb kool omad järeldused ning muudatused arengukavades. Kuigi norrakad on oma haridussüsteemi ja õpilaskesksuse üle üldiselt väga uhked, mõtlevad nad siiski, kuidas pikemas perspektiivis säilitada tasakaal kõrgete õpitulemuste ja koolirõõmu vahel. Norra paistabki silma tasa ja targu ning pikas perspektiivis mõtlemisega. Muudatused ei sünni üleöö ja kiired haridusreformid tekitavad kasu asemel stressi. Projektipõhist lähenemist haridusele peetakse ebaefektiivseks – süsteemse muutuse läbiviimiseks läheb vähemalt 8 aastat ning mis peamine – muutuse läbiviimiseks on vaja kestlikku meeskonda, mille liikmed ei vahetu projektide tõmbetuultes.

Õpetajaks koostöö tulemusena

Kas õpetaja peab olema suurepärane ainetundja või omama sotsiaalseid kompetentse, võimet aineteadmisi edastada ning erinevaid aineid omavahel siduda? Norras otsustab keskkoolilõpetaja viieaastase õpetajakoolituse kasuks, sest ainealased teadmised, praktilised oskused ning pidev koolipraktika on viie aasta jooksul kombineeritud. Seetõttu saavad tulevased õpetajad pidevalt analüüsida, miks ja kuidas nad saadud teavet tulevikus kasutama hakkavad. Õpitakse vähemalt kahe, sageli ka kolme-nelja erineva aine õpetajaks.

Õpingute jooksul keskendutakse enim klassiruumi juhtimise ja liidrioskuste arendamisele, diferentseerimisele ning tagasiside andmisele; erialaseid aineid õpitakse kombinatsioonis praktika ja pedagoogiliste teadmistega. Õpinguid toetab praktika, mille sisu on kujundatud partnerkoolide meeskondade ja ülikooli õppejõudude koostöös.  

Koolijuht – hea mänedžer või visiooniga eestvedaja?

Deviis võiks olla - olgem paindlikud. Koolijuhiks on võimalik saada mitmel viisil ning koolijuhtide tugisüsteem pakub võimalikult vajaduspõhist lähenemist. Eelkõige on koolijuhtide kvaliteedist huvitatud omavalitsused, sest nii saavad nad teada, mis nende koolides tegelikult toimub. Peamiselt õpitakse koolijuhiks nelja-aastase osaajaga magistriprogrammi käigus, millest võivad osa võtta kõik huvilised, kellel on vähemalt kaheaastane haridusvaldkonnas töötamise kogemus.

Oslo ülikooli seisukoht on, et direktori peamine roll on olla haridusjuht. Esmajoones on oluline koolijuhi mõtteviis ning arusaam oma rollist ja selle vajalikkusest. Praktilised oskused tulevad ülesannete ning nende lahendamise käigus. Nii ei õpetata Norras koolijuhtidele administreerimist, korraldamist ning finantside jagamisega toimetulekut – eelkõige keskendutakse professionaalsusele, organisatsiooni juhtimisele, vastutusele ning liidrioskuste arendamisele. Nelja-aastase programmi käigus moodustuvad tugevad ühiste ülesannetega seotud meeskonnad, kes hilisemas faasis üksteise tegemisi jälgivad ja tagasisidestavad. Koolijuhtide toetamise tähtsaim osa on supervisioon ja coaching  – professionaalide poolt juhendatud endasse- ja oma töösse vaatamine, mis esmajoones aitab hoida suurt pilti ning mitte igapäevamürasse ära kaduda.

Silmaganähtavat digipööret ei olegi?

Enesestmõistetavalt oli meil ootus, et Norra-suguses rikkas riigis särab ülikool huvitavatest tehnilistest vidinatest ning näeme digiõppe kõrgeimat klassi. Ülikooli õppeklassidesse sisse astudes aga ei torka silma mingeid tehnilisi imesid. Ülikooli meeskond ütleb seepeale, et ega tehnika kedagi ei õpeta. Ei saa öelda, et nad oleks kuidagi ajast maha jäänud, aga neil puudub kinnisidee, et kui tehnoloogiat pole õppetöösse integreeritud, siis on õppetöö eluvõõras.

Ülikool teeb koostööd EngageLabiga, mille ülesandeks on välja töötada ja arendusuuringute käigus seirata tehnilisi lahendusi, mis vastavad 21. sajandi hariduse väljakutsetele. Laboris töötatakse välja põnevaid lahendusi koostöös koolide ja ülikoolidega, õpilastele pakutakse võimalusi ise uusi produkte välja mõelda, neile esitatakse väljakutseid, nende potentsiaal kasutatakse ära. EngageLabi võlu ongi orienteeritus koostööle – praktikud, teadurid, õpilased – igaühel on oma roll uute ideede väljatöötamises ja läbiviimises.

Kokkuvõttes saab öelda, et Norra haridussüsteemi iseloomustabki ehk enim koostöine kultuur. Keegi ei nokitse üksi mingi idee kallal ega looda, et teised seda rakendama hakkavad. Protsessid on läbimõeldud ja läbipaistvad ning rohujuure tasandilt on kaasatud kõik osapooled, mis ühelt poolt küll aeglustab tempot, aga teisalt tõstab iga osapoole vastutust.

Strateegilise õppereisi toimumist toetas SA Arhimedese programm Primus.

Artikli autorid: Pille Slabina, Klemen Slabina ja Sireli Uusmaa.

Pille Slabina. Foto: erakogu.

Ülemine väike pilt: Oslo ülikool, allikas: Flickr, kasutaja Nuno Cardoso, litsents CC BY-NC-ND 2.0.

Samal teemal:

• Õpetajakoolitus uues kuues
• Õpetajakoolituse suunana nähakse aine- ja keeleõppe lõimimist
• Haapsalus hakatakse nutiõpetajaid koolitama
• Riigikogu soovib suurendada õpetajahariduse tähtsust