22. oktoobril Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverents „Kooli uus õppetava – tehnoloogia ja õpetamine“ keskendus tehnoloogia laiaulatuslikumale kasutamisele õppetöös. Kolmes sessioonis toimunud töötoad olid väga praktilised, saadud teadmised-oskused võib kohe töösse rakendada.

Käsitletud teemad olid „ Digiajastu ja koolijuhid“, „Parimad näited IKT-vahendite kasutamisel õppetöös“, „Tehnoloogiaharidus – robootika“, „Tehnoloogiaharidus – uued tehnoloogiad“, „Muuseumid hariduses, „Hariduse infosüsteemid“, „Keelekümblus ja IKT“, „Tehnoloogia partnerid“.

Eesti Rahvusraamatukogu koolitaja Kristina Rood tutvustas töötoas „Eesti ajalugu, kirjandus ja kultuur digitaalarhiivis Digar“ lähemalt, kuidas digitaalset arhiivi kasutada ja mida sealt leida võib.

Digar (http://www.digar.ee/arhiiv) loodi ligi 10 aastat tagasi. Eesmärk on pakkuda avalikkusele ligipääsu digitaalselt valminud raamatutele, digitaalsesse vormi viidud raamatutele, piltidele, maakaartidele, postkaartidele. Kirjastused kasutavad Digarit ka kui trükifailide hoidmise kohta.
Digarist on võimalik lugeda ja/või alla laadida raamatuid, perioodikat ja pildimaterjali (ennekõike kohaloolised postkaardid). Seda saab teha ka kasutajaks registreerimata, registreerimine võimaldab digiarhiivis rohkem toiminguid teha.

Kasutamist mõjutab autoriõigus

Digiarhiiv on tihedalt seotud ja sõltuv autoriõigustest, mille üksikasjad on sätestatud seaduses. Tehniliste andmete juures on alati märgitud, kas teos on autoriõigusega kaitstud või ei. Kui on autoriõigusega kaitstud, siis on juures märge, kas ja kuidas saab teost lugeda, näiteks on see kättesaadav rahvusraamatukogus kohapeal autoriseeritud töökohal.
Kui teos ei ole autoriõigusega kaitstud, saab kasutaja selle PDF-formaadis oma arvutisse alla laadida.

Perioodikaga on lugu keerulisem, värsket lehte pole mõtet digiarhiivist otsima minna. Päevalehed näiteks annavad digiarhiivi trükifaili, kuid kaks nädalat on see lugemiseks suletud. Leht on äriettevõte ja huvitatud sellest, et lugeja kas ostab paberlehe või kasutab veebiväljaannet. Küll on Digaris hea kasutada arhiivi perioodikast, mis ilmunud enne 1940. aastat. 

Postkaardid referaadi jaoks

Pildimaterjali, just vanu postkaarte soovitas Kristina Rood kasutada näiteks koolis loovtööde puhul, eriti kui tegu koduloolise uurimistöö või referaadiga. Postkaardid on jagatud linnade, sealt omakorda veel linnavaadete kaupa. Autoriõiguseid tuleb siingi jälgida, uuemad postkaardid, plakatid ei pruugi vabakasutuses olla.

Koolikirjandus e-raamatuna

Just õpetajatele ja õpilastele mõeldes on Digarisse tehtud rubriik „Koolikirjandus“. Siin on 164 digiraamatut, mis on valminud koostöös kultuuriministeeriumiga. Kõik raamatud on Eesti kirjandusklassikast ja valitud nii (või kokkulepped saavutatud nii), et autoriõigusega probleeme ei ole, digiraamatud on kättesaadavad kõigile ja igal pool. Et tegu on päris e-raamatutega, siis tahvelarvutis või mobiilis nende lugemisega muret ei ole, süle- ja tavaarvutisse tuleks laadida tarkvara Adobe Digital Editions (http://www.adobe.com/solutions/ebook/digital-editions.html). Ja kõik raamatud on vormistatud ühtmoodi, nii et originaalkaanepilti otsida ei maksa. Kokku plaanib rahvusraamatukogu digitaliseerida ligi 500 Eesti kirjandusklassika teost.

IKT-vahendid LAK-õppes

Töötoas „IKT-vahendite kasutamine LAK-õppes“ juhendas Ehte Humanitaargümnaasiumi õpetaja Dmitri Mištšenko, missuguseid programme ja mänge on keeleõppes lihtne kasutada. Igal osalejal oli laual kas tahvelarvuti või nutitelefon, praktiliselt mängiti kõik kohe läbi. Dmitri Mištšenko soovitas programmi Kahoot! (https://getkahoot.com/, mida saab kasutada viktoriiniks või teadmiste kiireks testimiseks. Kahoot! Töötab kõigis digivahendites, õpetajal on protsessi lihtne jälgida ja kontrollida.

Tutvuti ka keskkonnaga http://learningapps.org (http://learningapps.org/. LearningApps.org on interaktiivne õppimise ja õpetamise protsessi toetav veebirakendus, mis sisaldab interaktiivseid koostisosi (äppe), mida saab kas kohe õppetöösse lülitada, ise luua või muuta.

IKT-konverentsi korraldasid Tallinna Reaalkool, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet ja eKool. 

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• Tehnoloogialembene keeltelütseum
• Türi Põhikool korraldas diginädalat
• Südamelähedane bioloogia ja IKT
• Tulevikus on õpetajad digifännid