Hariduse koostööpäevad „Õpime uuesti!“ kutsus huvilisi kaasa mõtlema nii elukestva õppe, haridusstrateegia kui loovuse teemadel. Perepäevad pakkusid töötube – harivat kvaliteetaega koos perega.
Hariduse koostööpäevad Tallinnas, Tartus ja Narvas ning perepäevad Tallinnas ja Tartus said teoks mitme asutuse koostöös – SA Archimedes ja Eduko programm, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool.
Loengute, seminaride ja töötubade kaudu sooviti jagada haridusvaldkonna ja õpetajahariduse uuendusi ja ideid. Loodeti ka, et koostööpäevadel osalemine algataks dialooge.
Tallinnas koguneti koostööpäevale reedel, 14. novembril Mektory majja Mustamäel.
Esimeses paneeldiskussioonis „Kuhu suundud, Eesti haridusstrateegia?“ osalesid haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski, Mati Heidmets Tallinna Ülikoolist, Noored Kooli esindaja Helene Urva ja Heli Mattisen SA-st Archimedes.
Mati Heidmets sõnas, et palju räägitakse koolielu huvitavamaks muutmisest, aga selle kõrval on veel üks tahk – suhted koolis. Liikumine traditsioonilisest autoritaarsevõitu koolist sõbraliku kooli suunas on samuti oluline. Murekoht on ka õpilase ja õpetaja töökoormus.
Jevgeni Ossinovski ütles, et muudatused võtavad aega, sest kooliga seotud osapooli on palju. Ja kui näiteks lapsevanemad mingit muutust ei soovi, siis seda ka ei tule, õpilaste ja õpetajate tahtest üksi jääb väheks. Ta ütles ka, et koolijuhtimine ei ole olnud ühiskonnas fookuses, pigem arvatakse, et direktor on pagunitega õpetaja. Mida tähendab juhtida kaasaegset kooli, seda tuleks rohkem selgitada. Ning Eesti kool peaks olema avatum – rohkem külaskäike, rohkem kogemuste vahetamisi.
Heli Mattiseni sõnul ei tähenda elukestva õppe strateegia, et koolis on vaja kiiret murrangut, seda on vaja hoopis väljaspool kooli. „Kas me ise esindame elukestvat õppimist? Kas jõuame info kogumise juurest uute teadmiste rakendamiseni?“ küsis esineja.
Mati Heidmets, Heli Mattisen ja Helene Urva.
Konguta Kooli direktor Liina Tamm rääkis IT-oskuste arendamisest Konguta Koolis. „Kool ei saa elada selliselt, et ei püüdle edasi,“ ütles esineja. Konguta Koolis toimub üks kohustuslik IT-alane koolitus igal õppeaastal kõikidele personaliliikmetele, olgu kokk või õpetaja. Õpetajatele on kohustuslik osalemine maakondlikus ainesektsioonis. Kogumikus „Kolleegilt kollegile“ tutvustab iga õpetaja ühte head metoodikat, õpikut, veebilehte vms, millest tal endal on kasu olnud. Konguta Kool kuulub ka Tallinna Ülikooli ja Samsungi projekti Digipööre kaheksa pilootkooli sekka.
Liina Tamm.
Töötubade valik oli koostööpäevadel rikkalik: tahvelarvuti õppevahendina, mobiilsed õpirakendused, ümberpööratud klassiruum, loova mõtlemise tehnikad, muuseumitunni metoodika, keskkonnahariduslik õuesõpe.
Töötuba "Ümberpööratud klassiruum" juhtis Jüri Kurvits Tallinna Ülikoolist. Plusside kõrval leiti teistmoodi õppimises ja õpetamises ka nõrku kohti, näiteks õpilaste vähene kohusetunne.
Teises paneeldiskussioonis „IT – õppimise kadu või võimalus?“ osalesid Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist, Liina Tamm Konguta Koolist, Piret Kimmel Tartu Erakoolist ja Egle Kampus Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusest.
Arutleti, kas nutivahendid hajutavad õpilase tähelepanu. Piret Kimmel ütles, nutivahendid tuleb seadistada nii, et segavaid faktoreid ekraanile ei ilmugi. Seda ei saa teha aga siis, kui tunnis kasutab iga laps oma isiklikku seadet.
„Oleme lapsevanematele öelnud, et kui ostate lapsele viimase peal nutiseadme, siis lubage, et kool õpetab seda mõistlikult kasutama,“ ütles Liina Tamm.
Mart Laanpere sõnas, et kui õpetaja hakkab tunnis rohkem digivahendeid kasutama, siis tunni ettevalmistus võtab esialgu tavapärasest rohkem aega, aga see läheb üle. „Digivahend ei ole lehter, mille kaudu teadmisi kiiremini õpilasele edastada. Õpilane on looja, kes teeb asju digivahendeid kasutades,“ ütles Mart Laanpere.
Piret Kimmel, Mart Laanpere ja Egle Kampus.
Koostööpäevade teised ettekanded käsitlesid loovust, õpilasfirmade vajalikkust, külalisõpetajate kaasamist. Kolmas paneeldiskussioon oli teemal „Aine versus sotsiaalsed oskused“.
Fotod: Madli Leikop.
Samal teemal: